You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
14<br />
Kohalikule omavalitsusele seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulude katmist reguleerib<br />
PS-i § 154 lõike 2 teine lause, mille järgi kaetakse sellised kulud riigieelarvest. PS-i § 154 lõike 2<br />
täitmise seisukohalt on oluline, kas kohalike omavalitsuste rahastamise põhimõtted tagavad selle,<br />
et omavalitsusüksused saavad riigilt piisavalt raha. Riigikohtu üldkogu leidis, et olukorras, kus<br />
omavalitsuslikud ülesanded ja seadusega kohalikele omavalitsustele pandud riiklike kohustuste<br />
piiritlemine on ebaselge, võib PS-i § 154 lõikes 2 ettenähtud nõuete täitmiseks piisata kohalikele<br />
omavalitsustele rahast, mis antakse riigieelarves ettenähtud toetusfondi kaudu, või vajaduse korral<br />
lisarahast, mis antakse riigieelarvest. PS-i § 154 lõige 1 nõuab, et riik peab looma regulatsiooni, mis<br />
tagab kohalikele omavalitsustele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks piisava raha. Seadusandja<br />
otsustada on, kas selleks kehtestatakse kohalikud maksud või laekuvad riiklikud maksud otse<br />
kohalikku eelarvesse või eraldised tehakse riigieelarvest. Riigikohtu üldkogu leidis, et kohalike<br />
omavalitsuste rahastamise stabiilsus on suur väärtus. Stabiilne ja selge süsteem võimaldab omavalitsusüksustel<br />
suurema täpsusega koostada pikemaajalisi arengukavasid ning neid tulemuslikumalt<br />
ellu viia. Siiski ei saa kohalike omavalitsuste rahastamise stabiilsus olla eesmärk omaette.<br />
Üldkogu leidis, et rahastamise mitmekülgsus (kohaliku omavalitsuse harta art 9 lõige 4) oli tagatud<br />
sellega, et kohalikul omavalitsusel oli laekumisi mitmest allikast ja lisaks sai ta eraldisi riigieelarvest.<br />
Paindlikkuse nõue oli muu hulgas tagatud riigieelarve seaduse § 9 lõikega 2: kui pärast riigieelarve<br />
vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel valla või linna<br />
eelarvetulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse asjakohased summad riigieelarvest.<br />
Kohaliku omavalitsuse rahastamise paindlikkuse nõue tähendab ka seda, et omavalitsusele raha<br />
eraldades saab arvesse võtta kõiki laekumisi, sh erakorralisi tulusid. Harta artikli 9 lõige 5 näeb<br />
ette lisatagatised nende kohalike võimuorganite kaitseks, kellel on teistest vähem raha, ning nõuab<br />
rahalise ühtlustamise või muude seda laadi abinõude rakendamist, et võimalike rahastamisallikate<br />
ja kulutuste jagunemise ebaühtluse tagajärgi tasandada. Üldkogu leidis, et see artikkel ei kirjuta<br />
ette, milliseid kriteeriume peab riik rahaliste vahendite ühtlustamiseks arvestama. Oluline on, et<br />
võetavad meetmed tasandaksid kulude ja tulude ebaühtlasest jagunemisest tingitud erinevusi.<br />
1.2. Toimetulekutoetuse regulatsiooni vastuolu põhiseadusega<br />
21. jaanuaril 2004 otsustas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium õiguskantsleri taotlusel<br />
tunnistada põhiseadusvastaseks 1. jaanuarist 2002 kuni 5. septembrini 2003 kehtinud sotsiaalhoolekande<br />
seaduse (edaspidi ka SHS) § 22 1 lõige 4 osas, milles puudustkannatavatele inimestele<br />
ja perekondadele, kes kasutasid SHS §-s 22¹ lõikes 4 nimetamata eluruumi, toimetulekutoetust<br />
määrates ei arvestatud ega hüvitatud eluasemekulusid.<br />
SHS-i § 22 lõike 1 järgi on toimetulekutoetuse saamiseks oluline, et isiku või perekonna ühe kuu<br />
netosissetulek on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Puuduse kannatamine on toimetulekutoetuse<br />
saamise ainus sisuline tingimus, mis on kooskõlas SHS-i §-s 3 nimetatud sotsiaalhoolekande<br />
põhimõtete ja ülesannetega. Üksi elaval inimesel või perekonnal tekib õigus saada toimetulekutoetust<br />
igal juhul siis, kui tal puuduvad tulud või kui netotulud on alla toimetulekupiiri, mis 2003. aastal oli<br />
üksi elava isiku ja perekonna esimese liikme kohta 500 krooni ning perekonna teise ja iga järgmise<br />
liikme kohta 20% sellest summast väiksem.<br />
Puudustkannataval inimesel või perekonnal on õigus saada ka eluasemetoetust. See katab eluruumi<br />
alalised kulud kohaliku omavalitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses. SHS-i §-d 22 1 , 22 2 ja 22 3 reguleerivad<br />
toetuse taotlemise, arvutamise ja määramise ning eluruumi alaliste kulude kindlaksmääramise<br />
korda; menetlust, mis peab tagama, et toetust saab inimene või perekond, kes seda vajab, ning et<br />
sissetuleku ja kulutuste suurus oleks tõendatud ja põhjendatud. Puuduses olev isik, kelle eluasemekulud<br />
on tõendatud, peab saama toimetulekutoetust ja selle koosseisus olevat eluasemetoetust<br />
olenemata sellest, kas tema kasutatav eluruum vastab SHS-i § 22 1 lõike 4 tingimustele.
Change language