Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
42<br />
3.8.2.1. Kohtulahendi avalikustamine ja eraelu kaitse ning huvide kaalumine<br />
Eraelu kaitse ja teabe avalikustamise vajaduse vastuolu tuleb hästi esile Internetis olevates kohtulahendites<br />
isikuandmete avalikustamise puhul. Praegu avalikustatakse kohtulahendid avaliku teabe<br />
seaduse § 28 lõike 1 punkti 29 alusel kohtulahendite ja -statistika andmekogus, mis on igaühele kättesaadav<br />
veebilehel http://kola.just.ee/. On ette tulnud, et Internetti on üles pandud redigeerimata<br />
kohtuotsus, mis sisaldab kõigi asjaosaliste nimesid ning kohati äärmiselt tundlikke isikuandmeid,<br />
näiteks kehavigastuste ja vägistamiste kirjeldusi. Sellises olukorras põrkub igati aktsepteeritav huvi<br />
tagada kohtulahendi avalikkus, kohtupraktika läbipaistvus ja õigusselgus ning statistilise ja üldhariva<br />
informatsiooni kättesaadavus igaühe põhiseadusliku õigusega oma eraelu puutumatusele.<br />
Mööndes, et kohtulahendite avalikustamine teenib legitiimseid eesmärke, ei saa õigustada ega<br />
seaduslikuks pidada kohtuotsustes kõigi isikuandmete avalikustamist veebilehel. Lisaks vajadusele<br />
kaitsta isikuandmeid tuleks igal juhul vältida olukorda, kus näiteks vägistamise juhtumid ei jõua<br />
kohtusse sel põhjusel, et ohver kardab selle hilisemat avalikustamist Internetis.<br />
Avaliku teabe seaduse § 35 lõike 2 punktid 10 ja 11 ning § 39 koosmõjus isikuandmete kaitse<br />
seaduse §-ga 14 sätestavad, et tundlikke (eraelulisi ja delikaatseid) isikuandmeid avalikustada on<br />
keelatud (v.a seaduses ettenähtud juhud). Vähem tundlikke (mittedelikaatseid) isikuandmeid võib<br />
lisaks muudele seadusest tulenevatele alustele avalikustada huvide kaalumise põhimõttel: kui avalikustamine<br />
kahjustaks andmesubjekti eraelu puutumatust, ei tohi ka mittedelikaatseid isikuandmeid<br />
avalikkusele kättesaadavaks muuta. Tähtis on rõhutada, et piirangud kehtivad vaid laiemale üldsusele<br />
kohtulahendi avalikustamise kohta. Asutus või isik, kellel on kohtuotsuseid vaja seadusest tulenevate<br />
ülesannete täitmiseks, pääseb neile erinormide alusel ligi. Nendest nõuetest peab kohtulahendi<br />
avalikustamisel lähtuma. Statistilist ning üldharivat funktsiooni on võimalik täita ilma menetlusosaliste<br />
eraelu ulatuslikult riivamata, näiteks avalikustades kohtulahendite tekstid ilma isikut<br />
identifitseerivate andmeteta. Nii saab avalikkus teavet kohtupraktika kohta ning menetlusosaliste<br />
eraelu on kaitstud. Seaduse järgi on kaitstud nii ohvri kui ka kurjategija eraelu. Kuriteo eest süüdi<br />
mõistetud isik ei kaota oma põhiseaduslikku õigust eraelu kaitsele.<br />
Praeguse regulatsiooni kohaselt peab huve kaaluma kohtulahendite andmekogu täitja. Kui selline<br />
praktika osutub tulevikus ebatõhusaks, tuleks kaaluda seadustes kindlamate garantiide kehtestamist,<br />
näiteks jätta avalikustatavas kohtulahendis menetlusosaline nimetamata. Teave peab olema<br />
üldkättesaadav ja eraelu peab olema kaitstud.<br />
Kaalutlusotsustusi peavad tegema teisedki avaliku teabe valdajad, kui nad piiravad juurdepääsu<br />
isikuandmetele. Kui paljudel juhtudel on seadusandja üheselt määranud, milliste isikuandmete kättesaadavus<br />
on piiratud (eraelulised ja delikaatsed isikuandmed), siis mõningatel juhtudel jääb otsus<br />
andmetöötleja teha. Kaalutlusotsus peab haldusmenetluse seaduse nõudeid arvestades olema hästi<br />
põhjendatud. Huvide kaalumise ning põhjenduste tähtsust on oma 23. oktoobri 2003. a otsuses<br />
rõhutanud ka Riigikohus. 7<br />
Ametnikud, kes peavad isikuandmetele juurdepääsu võimaldamiseks tegema kaalutlusotsustusi, on<br />
meedias tõstatanud probleemi, et selle ülesande täitmine käib neile üle jõu. 8 Kahtlemata on juhtumid<br />
erisugused ja seetõttu ei ole võimalik üheselt otsustada, milline teave „kahjustab oluliselt andmesubjekti<br />
eraelu“. Ometi on selle valdkonna ametnikud oma ala asjatundjad, kes peavad võimalikke<br />
ohte tajuma kõige paremini: nii neid, mis tekivad andmete levitamisest, kui ka ohte, mis kätkevad<br />
andmete edastamata jätmises. Teatud valdkonna spetsialist tunneb oma valdkonnas esinevaid põrkuvaid<br />
huvisid kindlasti paremini kui näiteks kohtunik, andmekaitsespetsialist või õiguskantsler ning<br />
oskab seega paremini argumenteerida, miks teatud andmeid (andmete kombinatsiooni) on või ei<br />
ole vaja kaitsta. Valdkonna ekspertide teadmisi kasutades tulebki kaalutlusotsustusi teha.<br />
7<br />
Riigikohtu 23.10.2003. a otsus nr 3-1-7-03 OÜ Eesti Isikuloo Keskuse asjas.<br />
8<br />
Vt nt 29.01.2004 Eesti Päevalehe artikkel “Erafirma teeb maksumaksja kulul isikuandmetega äri”.
Change language