Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
34<br />
SHS-i § 22 lõigete 2 1 ja 2 2 järgi on üliõpilaste kohta kehtestatud erireegel. Selle järgi ei saa üliõpilane,<br />
kelle aadressiandmed langevad kokku tema perekonna omadega, ise taotleda toimetulekutoetust,<br />
vaid ta saab toetust vanemate perekonna koosseisus. Kui aadressiandmed ei lange kokku perekonna<br />
omadega, on üliõpilasel õigus taotleda toimetulekutoetust, kuid ainult siis, kui ka tema vanemad<br />
on seda taotlenud.<br />
SHS-i regulatsiooni kujundamisel on lähtutud eeldusest, et perekond peab ülal ka oma kõrgkoolis<br />
õppivat last. Arvestades tõika, et perekonnal on oma abivajavate liikmete ülalpidamise kohustus<br />
ning et üliõpilased ei ole sagedasti võimelised ennast ise veel üleval pidama, on põhjendatud, et<br />
vanemad peavad üliõpilasest last üleval.<br />
Perekonnaseaduse (edaspidi ka PkS) § 60 järgi ei ole vanematel üle 18-aastase töövõimelise lapse<br />
ülalpidamise kohustust. Üliõpilasele aga tuleb anda võimalus taotleda toimetulekutoetust või kohtu<br />
kaudu nõuda ülalpidamiskohustust mittetäitvalt vanemalt selle kohustuse täitmist, sest puuduses<br />
oleval üliõpilasel on õigus saada riigilt abi. Praegusel juhul võib üliõpilane jääda tühja tsooni, kus<br />
tal ei ole võimalik kellegi poole toetuse saamiseks pöörduda. Viimast seeläbi, et üliõpilasel, kelle<br />
aadressiandmed langevad kokku vanemate aadressiandmetega, ei ole sisuliselt võimalik puuduse<br />
korral saada ei vanemate ega riigi abi, kui vanem oma ülalpidamiskohustust, mida kaudselt SHS-iga<br />
eeldatakse, ei täida. Samuti on see nii ka üliõpilaste puhul, kes elavad vanematest eraldi, kuid keda<br />
vanemad ei toeta ja kelle vanemad ei ole toimetulekutoetust taotlenud.<br />
Põhiseaduse §-st 14 tuleneb riigi kohustus kehtestada õiguste teostamist võimaldavad menetlused.<br />
Kuna põhiseadusest tuleneb perekonna kohustus pidada üleval oma abivajavaid liikmeid ning<br />
et SHS-is on seadusandja möönnud, et üliõpilane on perekonna abivajav liige, siis tuleb kaaluda<br />
perekonnaseaduse täiendamist, et sätestada vanemate kohustus pidada üleval oma õpilasest või<br />
üliõpilasest last ning näha ette õiguskaitsevõimalused SHS-i § 22 lõigetes 2 1 ja 2 2 nimetatud õpilastele<br />
ja üliõpilastele, kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida.<br />
Õiguskantsler on küsinud eelnimetatud küsimuses ka justiitsministri seisukohta. Justiitsminister<br />
on möönnud, et piiratud juhtudel võiks vanematele ülalpidamiskohustuse panna. Justiitsminister<br />
rõhutas, et üldjuhul tuleb üliõpilaste probleem lahendada teiste vahenditega. Õiguskantsler osundab,<br />
et igal isikul, kellel ei ole äraelamiseks piisavalt vahendeid, peab olema õiguslik võimalus pöörduda<br />
abi saamiseks ja inimväärikuse tagamiseks perekonna või riigi poole. SHS-i ja PkS-i regulatsioonid<br />
ei võimalda toetust perekonnalt ega vanematelt saada. Kui vanematele ei panda kohustust pidada<br />
üleval kõrgkoolis õppivat last ning haridustoetused ei ole piisavad, peab puuduses olevale üliõpilasele<br />
osutama abi riik.<br />
3.5.4. Probleemid seoses toimetulekutoetuse koosseisus eraldatava eluasemetoetusega<br />
Põhiseaduse §-st 12 tuleneb võrdse kohtlemise põhimõte. Riigikohtu üldkogu on 17. märtsi 2003. a<br />
otsuses nr 3-1-3-10-02 öelnud, et “põhiseaduse § 12 lg 1 esimest lauset tuleb tõlgendada ka õigusloome<br />
võrdsuse tähenduses. Õigusloome võrdsus nõuab üldjuhul, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki<br />
sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi”. Põhiseaduse § 28 lõikest 2 koostoimes põhiseaduse<br />
§-ga 12 tulenebki, et seadusandja peab kavandatava sotsiaalse hüve nägema kõigile sarnaste isikute<br />
gruppidele ette samal alusel.<br />
SHS-i § 22 järgi on puuduses elaval isikul õigus saada toimetulekutoetust ning selle koosseisus<br />
eraldatavat eluasemetoetust. SHS-i § 22 1 lõike 4 kohaselt on õigus saada eluasemetoetust isikul,<br />
kes kasutab eluruumi selles sättes nimetatud õiguslikul alusel. Kui puudust kannatav isik kasutab<br />
eluruumi muul alusel, ei ole tal õigust eluasemetoetust saada. 3 See tähendab, et puudust kannatav<br />
inimene, kes kasutab eluruumi tasuta kasutamise lepingu alusel, on jäetud ilma õigusest saada<br />
eluasemetoetust.<br />
3<br />
Sellisele tõdemusele jõudis ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 21. jaanuari<br />
2004. a otsuses nr 3-4-1-7-03 (alapunktid 33 ja 36).
Change language