Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
40<br />
3.7.2. Vabariigi Valitsus ja Riigikogu kui põhiseaduslikkuse tagajad<br />
Esitatud käsitlusest tuleneb üheselt, et kuni Riigikogu liikme osalemiseks riigi äriühingu või riigi<br />
osalusega äriühingu nõukogu töös ei ole seaduses sätestatud põhiseadusega kooskõlas olevat alust,<br />
on Riigikogu liikme kuulumine nõukogusse põhiseadusvastane.<br />
Kujundatud seisukohast teavitas õiguskantsler Vabariigi Valitsust, edastades ärakirja riigikontrolörile<br />
antud vastusest.<br />
Riigikantselei 2. juuni 2004. a kirjaga edastati õiguskantslerile Justiitsministeeriumis koostatud<br />
vastus. Tutvunud õiguskantsleri seisukohaga, nõustus justiitsminister, et arvestades kehtiva õiguse<br />
norme, mis puudutavad riigi äriühingu ja riigi osalusega äriühingu nõukogu moodustamist, ei<br />
võimalda PS-i § 63 lõige 1 Riigikogu liikmel olla nõukogu liige. Takistusena rõhutas justiitsminister<br />
asjaolu, et riigi äriühingu ja riigi osalusega äriühingu nõukogu liikme nimetab täitevvõimu esindaja.<br />
Justiitsministri arvates ei välistaks PS-i § 63 Riigikogu liikme osalemist riigi osalusega äriühingu<br />
nõukogus juhul, kui nõukogu liikme nimetamise pädevus oleks Riigikogul ja liikmelisuse põhjendus<br />
oleks järelevalvefunktsiooni täitmine. Justiitsminister märkis, et sellise kontrolli vajalikkuse küsimuse<br />
peaks tõstatama Riigikogu ning seadusandlik initsiatiiv peaks sel juhul tulema Riigikogust,<br />
mitte Vabariigi Valitsusest.<br />
Riigikontrolöri ja õiguskantsleri tõstatatud küsimust, kas Riigikogu liige võib osaleda äriühingu<br />
nõukogus, arutati 31. mail 2004 ka Riigikogu riigieelarve kontrollimise erikomisjonis. Istungist võtsid<br />
osa nii riigikontrolör, õiguskantsler kui ka Riigikogu õiguskomisjoni esimees. Komisjoni liikmete<br />
sõnavõttudest jäi kõlama seisukoht, et Riigikogu liikmete kuulumine kõnealustesse nõukogudesse on<br />
vajalik selleks, et valvata täitevvõimu tegevuse järele ning tagada avalike huvide arvestamine äriühingu<br />
juhtimisel, samuti suunata üldsuse teravdatud tähelepanu nõukogu tegevusele. Kokkuvõtteks<br />
möönsid komisjoni liikmed, et riigi äriühingu või riigi osalusega äriühingu nõukogusse Riigikogu<br />
liikme kuulumiseks puudub praegu õiguslik alus. Lahendusena nähti asjakohase seaduseelnõu<br />
väljatöötamist Vabariigi Valitsuses. Teadaolevalt pöördus komisjoni esimees Harri Õunapuu selle<br />
küsimuse lahendamiseks riigisekretäri poole.<br />
Kolm kuud pärast Riigikontrollile antud seisukoha teatavaks tegemist Vabariigi Valitsusele ei olnud<br />
õiguskantslerile teatatud Riigikogu liikmete tagasikutsumisest ega ka seaduseelnõu väljatöötamisest,<br />
mis kooskõlas põhiseadusega looks võimaluse Riigikogu liikmel nõukogu töös osaleda. Õiguskantsler<br />
pöördus 27. juulil 2004 teabe saamiseks riigisekretäri poole ning palus saata nende Riigikogu liikmete<br />
nimekirja, kelle on minister määranud riigi äriühingu või riigi osalusega äriühingu nõukogu<br />
liikmeks ning keda ei ole käesoleva ajani tagasi kutsutud.<br />
Riigisekretär teatas 27. augustil 2004 vastuskirjas, et peaminister on teinud rahandusministrile<br />
ülesandeks valmistada ette küsimuse arutelu valitsuse kabinetinõupidamisele septembris k.a.<br />
Riigisekretär esitas õiguskantslerile nimekirja Riigikogu liikmetest, kes on nimetatud või määratud<br />
riigi äriühingu või riigi osalusega äriühingu nõukogu liikmeks ning edastas Riigikogu erikomisjoni<br />
esimehe Harri Õunapuu kirja Vabariigi Valitsusele ja Rahandusministeeriumi seisukoha.<br />
3.7.3. Põhiseaduslikud eeldused nõukogu töös osalemise seadustamiseks<br />
Õiguskantsleri seisukoha järgi ei välista PS-i § 63 lõige 1, et Riigikogu liige valvab riigi äriühingu või<br />
riigi osalusega äriühingu tegevuse järele ja mingis vormis osaleb nõukogu töös. Kui seadusandja peab<br />
täiendavat parlamentaarset kontrolli vajalikuks, tuleb see võimalus ette näha seaduses ja sel juhul<br />
on vaja muuta Riigikogu töökorra seadust. Peab arvestama, et nõukogus osaleva Riigikogu liikme<br />
tegevusel ei oleks muus riigiametis olemise tunnuseid PS-i § 63 lõike 1 tähenduses. Äriseadustiku<br />
kohaselt on nõukogu äriühingu juhtorgan, mitte üksnes järelevalvefunktsiooni täitja. Seetõttu ei<br />
piisa Riigikogu liikmete osalemise seadustamiseks regulatsioonist, mille järgi nimetab Riigikogu<br />
liikme nõukogusse Riigikogu. Kooskõlas põhiseadusega on võimalik seaduses ette näha eraldi parlamentaarse<br />
kontrolli vorm, kus Riigikogu liikmed teostaksid nõukogude tegevuse üle sõltumatut<br />
järelevalvet, osalemata seejuures äriühingute juhtimises, mis seisneb täidesaatva võimu ülesannete
Change language