You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
26<br />
3.3.2. Pakutav süsteem on põhiseadusega vastuolus<br />
Õiguskantsleri Kantseleis tehtud analüüsist selgub, et eeskätt mõjutavad kavandatavad muudatused<br />
selliseid põhiseadusega kaitstavaid väärtusi nagu valimiste proportsionaalsuse ja ühetaolisuse<br />
põhimõtted ning parlamendi representatiivsuse printsiip.<br />
Põhiseaduse § 60 lõikesse 1 sisse kirjutatud valimiste proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad<br />
valimistel osalevad poliitilised jõud olema parlamendis esindatud neile antud häälte arvuga võimalikult<br />
proportsionaalselt. Parlamendi tõhususe huvides ja poliitilise killustatuse ärahoidmiseks on<br />
absoluutsest proportsionaalsusest lubatud siiski teataval määral kõrvale kalduda – traditsiooniline<br />
meetod on siin erakondadele parlamenti pääsemiseks kuni 5%-line valimiskünnis. On oluline, et<br />
proportsionaalsetel valimistel tuleb mandaatide jaotamise reeglite kujundamisel hoiduda näiliselt<br />
proportsionaalsuse sildi all valimistulemuste sisuliselt üha ebaproportsionaalsemaks ja majoritaarsele<br />
(“võitja võtab kõik”-põhimõttel) süsteemile sarnasemaks muutmisest. Seejuures tuleb lisaks<br />
tehnilistele reeglitele ja meetoditele kindlasti arvestada ka mandaatide koguarvu, valimisringkondade<br />
suurust ning riigis väljakujunenud poliitilist maastikku. Näiteks reeglistik, mis annab kahe-kolme<br />
tugeva parteiga riigis üsna proportsionaalse esinduskogu, ei pruugi seda teha riigis, kus on kuus<br />
või rohkemgi arvestatavat erakonda.<br />
Analüüsides eeltoodu valguses Riigikogu menetluses olevat eelnõu, selgub, et üleriigiliste kompensatsioonimandaatide<br />
kaotamine ja modifitseeritud d`Hondti meetodi rakendamine senise suuruse<br />
säilitanud ringkondade tasandil mõjutab valimistulemuste proportsionaalsust oluliselt. D`Hondti<br />
meetodi rakendamine põhjustab maailmas kasutusel olevate alternatiivsete meetoditega võrreldes<br />
suuremat ebaproportsionaalsust, soosides suuremaid parteisid väiksemate arvel. Eestis üleriigiliselt<br />
kasutatavast modifitseeritud d´Hondti meetodist tuleneb tavalise d`Hondti meetodiga võrreldes<br />
veelgi suurem ebaproportsionaalsus. Tuues (nagu eelnõu ette näeb) modifitseeritud d`Hondti ka<br />
ringkonnatasandile, väheneb aga proportsionaalsus veel ühe astme võrra.<br />
Praegu kasutatakse modifitseeritud d`Hondti meetodit üleriigiliste kompensatsioonimandaatide<br />
jaotamisel, seega sisuliselt ühes 101 mandaadiga ringkonnas. Eelnõu kohaselt aga rakendataks<br />
meetodit 12 valimisringkonnas, suurusega 6-12 mandaati. Taoliselt suureneb meetodi mõju mitmekordselt.<br />
Ei ole saladus, et ka seni toimunud Riigikogu valimiste tulemusel on suured erakonnad<br />
olnud saadud häälte arvuga võrreldes üleesindatud. Eelnõuga tehtavad muudatused tooksid kaasa<br />
veelgi suurema moonutuse ja valimiskünnise ületanud väikeste erakondade olulise alaesindatuse või<br />
sootuks esindamata jäämise. Ilmekalt kinnitavad moonutust ka seni toimunud Riigikogu valimiste<br />
tulemuste võrdlevad analüüsid, mis on tehtud erisuguseid meetodeid kasutades.<br />
Põhiseaduse teine printsiip, millele tasub eelnõu regulatsiooni arvestades tähelepanu juhtida, on<br />
valimiste ühetaolisuse põhimõte. Selle kohaselt on igal valijal üks hääl. Lisaks nõudele, et valija<br />
saab hääletada ühe korra, peavad ühetaolisuse põhimõtte kohaselt olema valijate hääled võimalikult<br />
võrdse kaaluga ka pärast valimistulemuste kindlakstegemist. Kui valimisreeglid soosivad suuremaid<br />
ja tugevamaid erakondi, ei ole tagatud nõrgemate erakondade toetajate häältele võrdne kaal. Näiteks<br />
muutub 25% toetust kogunud erakonnale valimistel antud iga hääl mitu korda raskemaks kui 5%<br />
toetust kogunud erakonnale antud hääl. Ei ole keeruline mõista, et selline süsteem kallutab valijaid,<br />
kes tahavad riigiasjade üle otsustamisel kaasa rääkida, eelistama just nn perspektiivikamaid parteisid.<br />
Põhiseadus ei luba muuta valimissüsteemi eesmärgiga mõjutada valijate poliitilisi eelistusi.<br />
Kolmas oluline põhiseaduse printsiip on valimiste demokraatlikkuse põhimõte, mis kätkeb endas<br />
esinduskogu representatiivsuse nõude. Riigikohus leidis 15. juuli 2002. a otsuses nr 3-4-1-7-02, et<br />
“kohaliku omavalitsuse esindusorgani moodustamise demokraatlikkuse põhimõte on suunatud<br />
selle saavutamisele, et organ oleks piisavalt representatiivne. Kõigile valijatele ja valijate gruppidele<br />
peab olema tagatud võimalus mõjutada esindusorgani koosseisu kujunemist”. Representatiivsuse<br />
nõuet on Riigikohus rõhutanud ka 27. jaanuari 2003. a otsuses nr 3-4-1-3-03: “Mida vähem läheb<br />
hääli kaotsi, seda representatiivsem eeldatavalt esinduskogu on.” Representatiivsuse põhimõte on
Change language