Untitled - Õiguskantsler

36
Toimetulekutoetuse esmavajaduste rahuldamiseks eraldatav osa on 500 krooni kuus, mis õiguskantsleri
hinnangul on isikute inimväärikuse tagamiseks ebapiisav ega ole kooskõlas PS § 28 lõike
2 ja § 10 nõuetega. Toimetulekupiiri tõstmine on seadusandja pädevuses. Riigikogu peab tõhusalt
tegutsema, et viia toimetulekupiir põhiseadusega kooskõlla, või rakendama puuduses olevate isikute
inimväärikuse säilitamiseks muid abinõusid.
Samuti on vaja arvestada, et PS-i §-de 10 ja 12 ning § 28 lõike 2 kohaselt on vaja kõigile isikutele
tagada inimväärne äraelamine. SHS-i § 22 lõigete 2 1 ja 2 2 ning PkS-i § 60 regulatsioon ei võimalda
üliõpilasel puuduse korral saada ei riigi ega perekonna toetust. Kui seadusandja ei pane vanematele
üliõpilase ülalpidamise kohustust ega taga piisavaid äraelamisvahendeid haridustoetuste kaudu,
peab puudust kannatavale üliõpilasele andma abi riik.
Puuduses olevale isikule toimetulekutoetuse koosseisus eraldatav eluasemetoetus tuleb PS-i § 12
ja § 28 lõike 2 järgi määrata kõigile vaesuses elavatele isikutele, kes on eluasemekulud tõendanud.
Praegu on õigus saada eluasemetoetust isikul, kes kasutab eluruumi SHS-i § 22 1 lõike 4 alusel.
Puuduse korral eraldatava riigi abi süsteem tuleb üle vaadata, sest praeguses regulatsioonis on palju
põhiseaduse seisukohalt küsitavaid lahendusi.
3.6. Ühistranspordi korraldamise õigusprobleemid
3.6.1. Sissejuhatus
Ülevaateperioodil pakkus avalikkusele suurt huvi tallinlaste sõidusoodustuste kaasus. Tallinna
Linnavolikogu 13. novembri 2003. a määrusega nr 57 “Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordis
sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine” kehtestati tallinlastele ja väljaspool
Tallinna elavatele isikutele erisugused sõidupiletite hinnad. Määrust muudeti Tallinna Linnavolikogu
19. veebruari 2004. a määrusega nr 4, mille alusel saavad vaidlusaluseid soodustusi kõigi Tallinna
ühtse piletisüsteemiga liitunud kohalike omavalitsuste elanikud. Ühistranspordiseaduse (edaspidi
ka ÜTS) § 29 lõike 3 kohaselt võib valla- või linnavolikogu lisaks nimetatud seaduse §-s 27 ning
§ 29 lõikes 1 sätestatule kehtestada oma eelarvest avaliku liiniveo sõidusoodustusi veel teatava
kategooria sõitjatele ning neil on õigus suurendada sõidusoodustuse määra. Õiguskantsler leidis, et
Tallinna Linnavolikogu on kõigile Tallinna ühtse piletisüsteemiga liitunud kohalike omavalitsuste
elanikele soodustuse kehtestamisega ületanud ÜTS-i § 29 lõikes 3 esitatud volitusnormi. Normi
eesmärk on teha ühistransport kättesaadavaks, kehtestades isikute sotsiaalsest, varanduslikust või
muust seisundist või tervisest tulenevaid lisasoodustusi. Kõnealuse volitusnormi alusel on võimalik
anda soodustus isikule, kes vajab seda oma erilise seisundi tõttu. Tallinna ühtse piletisüsteemiga
liitunud kohalike omavalitsuste kõigi elanike soodustamiseks pole ühtegi volitusnormist tulenevat
põhjust.
Kirjeldatud kaasuse lahendamisel tõusetus mitu põhimõttelist küsimust, mida järgmisena käsitletakse.
3.6.2. Avaliku teenuse mõiste
Haldusõiguse teoorias käsitatakse avalikku teenust kui üht haldustegevuse liiki. Avalik teenus
tähendab riigi või muu avaliku võimu kandja toiminguid ja abinõusid, mis on kooskõlas riigi
poliitikaga ning toetavad seadusandja tunnustatud avaliku huvi realiseerimist. Avaliku teenusega
ei taotleta majandushuvi realiseerimist. Oluline on teenuse kättesaadavus ja hea kvaliteet. Sellist
tõlgendust toetab ka Euroopa Ühenduse õigus. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 16
kohaselt hoolitsevad ühendus ja liikmesriigid selle eest, et üldist majandushuvi pakkuvat teenust
(üldhuviteenus ehk universaalteenus 4 ) osutataks eesmärgipäraselt. Üldhuviteenus pakub üldist huvi
4
Universaalteenuse osutamise kohustuse ja avaliku teenuse osutamise kohustuse mõiste on kasutusele võetud Euroopa Kohtu praktikas
(Corbeau’ kohtuasi C-320/91 [1993]; Almelo kohtuasi C-393/92 [1994]) ja edasi arendatud neid teenuseid käsitlevates õigusaktides, mille
kohta on välja töötatud ühine reguleeriv raamistik Euroopa siseturu väljakujundamiseks.