You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
30<br />
Seega andis Riigikohus Riigikogule kui seadusandjale selgest mõista, et kehtivat menetlusõigust peab<br />
kiiresti muutma ning et seaduses tuleb sätestada, milline on Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite<br />
tähendus Eesti õiguskorras ja millistel tingimustel tuleb siseriiklik kohtumenetlus taasavada.<br />
3.4.3. Kehtiv õigus ei ole põhiseadusega ega inimõiguste konventsiooniga kooskõlas<br />
Õiguskantsler leiab, et Riigikohtu järeldused tulenevad nii põhiseaduse §-dest 14 ja 15 kui ka konventsioonist<br />
ja Euroopa Nõukogu mitmest soovitusest. Eesti kohtumenetlusõigus ei ole nende<br />
kõrgemalseisvate aktidega kooskõlas.<br />
Põhiseaduse § 14 järgi on igaühe õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu<br />
ning kohalike omavalitsuste kohustus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium<br />
asus 14. aprilli 2003. a otsuses nr 3-4-1-4-03 seisukohale, et õiguste ja vabaduste tagamine põhiseaduse<br />
§ 14 järgi ei tähenda üksnes seda, et riik hoidub põhiõigustesse sekkumast. Riigil on põhiseaduse §<br />
14 järgi kohustus luua põhiõiguste kaitseks ka kohased menetlused. Muu hulgas tähendab see, et riik<br />
peab kehtestama menetluse, mis tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse. Õiguskantsler on seisukohal, et<br />
olukorras, kus Eesti Vabariik on konventsiooniga ühinenud ning kohustub Euroopa Inimõiguste<br />
Kohtu otsuseid täitma, ei saa Riigikogu loobuda kohustusest luua toimivad mehhanismid konventsiooni<br />
siseriiklikuks kohaldamiseks.<br />
Põhiseaduse § 15 tunnustab igaühe õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral<br />
kohtusse. Põhiseaduse § 15 kohaselt tuleb tagada nii isiku kohtusse pöördumise õiguse lünkadeta<br />
kaitse kui ka sellele järgnev tõhus kohtumenetlus. Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsuses<br />
nr 3-1-3-10-02 rõhutatakse, et põhiseaduse §-st 15 tulenevalt saab Riigikohus jätta isiku kaebuse<br />
menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle põhiseaduse samas<br />
paragrahvis ettenähtud õigust kohtulikule kaitsele. Õiguskantsler on seisukohal, et antud juhul ei<br />
taga seadus isiku õigust kohtulikule kaitsele isegi siis, kui Euroopa Inimõiguste Kohus on Eesti<br />
Vabariigi poolsed rikkumised tuvastanud.<br />
Konventsiooni artikli 46 lõike 1 järgi kohustuvad kõrged lepinguosalised täitma kohtu lõplikke<br />
otsuseid igas asjas, milles nad on poolteks. See kehtib alates 16. aprillist 1996 ka Eesti Vabariigi<br />
kohta. Samuti sätestab konventsiooni 7. lisaprotokolli artikli 4 lõige 2, et siseriiklikus seaduses<br />
võidakse ette näha menetluse taasavamine, kui on tõendeid uutest või äsjailmunud faktidest või<br />
kui varasemas menetluses on olnud oluline puudujääk, mis võis asja lahendit mõjutada.<br />
Analüüsinud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite täitmist liikmesriikides, võttis Euroopa<br />
Nõukogu Parlamentaarne Assamblee 28. septembril 2000 vastu resolutsiooni nr 1226(2000), milles<br />
märgitakse, et riik peab Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste elluviimiseks ja kaebajate põhiõiguste<br />
taastamiseks rakendama tõhusaid meetmeid. Riik peab korraldama menetluse siseriikliku kohtulahendi<br />
läbivaatamiseks, kui see vajadus tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendist.<br />
Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee märgib oma soovituses R(2000)2, et meetmed, millega<br />
tagatakse isiku õiguste tõhusaim kaitse, on iga riigi enda otsustada, kuid juhib tähelepanu, et<br />
erandlikel asjaoludel saab siseriikliku kohtulahendi läbivaatamine osutuda kõige efektiivsemaks, kui<br />
mitte ainsaks vahendiks õiglase tulemuse saavutamisel. Taolist meedet peetakse ainuvõimalikuks<br />
juhul, kui muud vahendid ei aita, või Euroopa Inimõiguste Kohus on tuvastanud, et siseriiklik<br />
kohtulahend põhineb konventsiooniga vastuolus olevatel väärtustel või konventsiooni rikkumine<br />
seisnes tõsistes menetlusvigades või puudustes siseriiklikus kohutmenetluses.<br />
3.4.4. Riigikogu edasised ülesanded<br />
Praegu puuduvad Eesti kriminaal-, väärteo-, tsiviilkohtu- ja halduskohtumenetluses Euroopa<br />
Inimõiguste Kohtu otsuse põhjal menetluse taasavamise alused. Riigikohtu menetluses on küll<br />
uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu, mille § 723 lõike 2 punkti 7 järgi on kohtulahendi
Change language