You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
20<br />
3.2.2. Korrakaitseõiguse sisu<br />
Põhiõiguste ja vabaduste realiseerumiseks on vaja, et ühiskonnas valitseks rahu ja turvalisus.<br />
Põhiseaduse preambul näeb sisemise rahu kaitset ühena riigi püsivatest ülesannetest. Põhiseaduse<br />
§-s 14 on sätestatud, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku võimu, täidesaatva võimu<br />
ning kohtuvõimu ja kohalike omavalitsuste kohustus. Riik peab looma avaliku korra ja turvalisuse<br />
kaitseks avaliku võimu struktuurid ning tagama nende toimimise.<br />
Avaliku korra tagamisel ei saa riik aga sageli vältida vajadust piirata põhiõigusi ja vabadusi. Põhiseaduse<br />
järgi on põhiõiguste piiramine paljudel juhtudel vajalik avaliku korra kaitse huvides. Näiteks on<br />
PS-i § 26 kohaselt võimalik seadusega sätestatud juhtudel ja korras sekkuda perekonna- ja eraellu<br />
avaliku korra kaitse eesmärgil.<br />
Seega võib öelda, et riigi ette on seatud ülesanne leida ühiskonnas tasakaal vabaduse ja turvalisuse<br />
vahel. See tähendab, et ühest küljest ei tohi jääda lünka õiguste ja vabaduste kaitsesse, teisest küljest<br />
ei tohi riik muutuda ülehoolitsevaks põhiõiguste piiramise hinnaga. Samuti peab riik näitama üles<br />
aktiivsust ohtude vältimisel, mitte üksnes tagantjärele reageerima ja karistama.<br />
Vastuse küsimusele, kuidas tasakaalu leida ja millistest põhimõtetest lähtuda, peaks samuti leidma<br />
põhiseadusest. Riigil ei ole üheski valdkonnas õigust olla meelevaldne ning kogu avalik võim peab<br />
alati järgima põhiseadust. Jutt on eelkõige demokraatia ja õigusriigi põhimõtetest, millest kasvavad<br />
välja nõuded riigi tegevusele avaliku korra tagamisel – seda nii seadusandlikul tasandil kui ka<br />
õigusnormide kohaldamisel.<br />
Nimetatud põhimõtetest tuleneb, et riigivõim on alati seotud põhiseaduse ja seadustega, peab järgima<br />
õiguskindluse ja -selguse ning proportsionaalsuse põhimõtet. Avaliku võimu korraldus ja menetlus<br />
peavad olema üles ehitatud nimetatud nõuete tõhusaimaks täitmiseks. Õigusriigi põhimõtetest<br />
tulenevalt on üks olulisemaid nõudeid, et kõiki tähtsaid küsimusi riigis otsustab seadusandja.<br />
Selleks, et riigivõim saaks põhiõigusi piirata, peab olema olemas demokraatlikult legitimeeritud<br />
seadusandja volitus – parlamendis vastu võetud seadus. Seetõttu on vaja seaduses täpselt kindlaks<br />
määrata alused, mis annavad riigile õiguse avaliku korra tagamise huvides sekkuda põhiõiguste<br />
teostamisse.<br />
Eesti õiguskorras on mõiste korrakaitseõigus veel võrdlemisi vähe levinud. Kõige üldisemalt on see<br />
õigusvaldkond, kus on tegevuse eesmärgiks seatud tagada avalik kord, tõrjudes õiguskorda ja avalikku<br />
korda ähvardavaid ohte ja vähendades turvalisusriske ning püüdes taastada rikkumiseelset<br />
olukorda. Avalikku korda ähvardavaid ohte on mitut laadi: nakkushaigused, loodusõnnetused,<br />
kuritegevus jne. Korrakaitse hõlmab ka süütegude preventsiooni ning valdkonda, mida Eesti õiguses<br />
tuntakse riikliku järelevalvena. Riigiorganid teostavad seaduste täitmise kontrollimiseks nt ehitus- ja<br />
keskkonnajärelevalvet, samuti järelevalvet eriseadustega reguleeritud muudes haldusõiguse valdkondades.<br />
Korrakaitse on ennetavat laadi ning seetõttu nimetatakse seda ka ohutõrjeõiguseks. See ei<br />
hõlma politseiasutuse poolt korraldatavat karistusmenetlust (väärteo- või kriminaalmenetlust) kui<br />
repressiivset tegevust.<br />
Korrakaitseõigus on haldusõiguse haru. Selles õigusvaldkonnas määratakse kindlaks riigiorganite<br />
ja korrakaitseasutuste pädevus, volitused avaliku korra ja turvalisuse kaitsel ning nende tegevuse<br />
peamised põhimõtted jms. Ennetustegevust iseloomustab asjaolu, et põhiõiguste teostamisse sekkutakse<br />
siis, kui ilmneb oht. Et riigi sekkumise seaduslikkust, põhjendatust ja proportsionaalsust<br />
saaks kontrollida, peavad ohutõrjeõiguses olema ette nähtud kindlad juhised, millal võib õigusi<br />
piirata. See tähendab, et tegevuse alused peavad olema piisavalt selgelt reguleeritud. Mida rohkem<br />
isiku õigusi piiratakse, seda üksikasjalikum peab olema piirangu aluseks oleva normi koosseis ja<br />
selgem normi tagajärg. Põhiõiguste riiveks volitav seadus peab sageli arvestama ka teatava põhiõiguse<br />
piiramiseks põhiseaduses ettenähtud nõudeid. Näiteks füüsilist vabadust piiravate abinõude<br />
rakendamiseks on vaja kohtu luba (PS-i § 21 lõike 2 esimese lause kohaselt ei tohi kedagi ilma kohtu<br />
loata vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni).
Change language