You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
16<br />
Üldkogu leidis, et RelvS-i § 30 lõige 2 riivab isiku vaba eneseteostuse õigust. Nimetatud õiguse<br />
puhul relvaloa väljastamisele piirangute seadmise eesmärgiks pidas üldkogu vajadust vältida ohtu<br />
inimeste elule ja tervisele. Üldkogu arvates saab relva omamise piirangute seaduslikuks ja põhjendatud<br />
eesmärgiks pidada ka vajadust tagada riigi julgeolek ja avalik kord. Üldkogu nentis, et relva<br />
omamise piirangud võivad peale eelnimetatud eesmärkide olla õigustatud ka muude kaalukate<br />
asjaoludega.<br />
Üldkogu leidis, et Eestis viibiva välismaalase legaalse sissetuleku võimalused on märksa avaramad<br />
kui tööloa alusel töötamisest tulu saamine ning ei ole alust arvata, et legaalse sissetulekuna töötasu<br />
saav isik on millegi poolest usaldusväärsem kui muust allikast seaduslikku sissetulekut saav isik.<br />
Võimalikest legaalse sissetuleku allikatest üksnes töötasu arvessevõtmine on ebaproportsionaalne<br />
piirang selle isiku suhtes, kes saab muud legaalset sissetulekut.<br />
Proportsionaalsuse nõue tähendab üldkogu arvates ka seda, et seadusega sätestatud nõudeid oleks<br />
põhimõtteliselt võimalik täita nii õiguslikult kui ka faktiliselt. Kui seadusest tulenevat nõuet ei ole<br />
võimalik täita, siis ei saa see olla proportsionaalne. “Alalise elukoha järgse riigi” all peetakse RelvS-i<br />
§ 30 lõikes 2 silmas välisriiki ja seetõttu on välisriigi elukohata isikul võimatu täita nõuet esitada<br />
elukohariigis väljastatud relvaluba. Üldkogu leidis, et ebaproportsionaalne on kohaldada välisriigi<br />
elukohata isikule sellist piirangut, mis rikub tema vaba eneseteostuse õigust.<br />
Otsuse jõustumise edasilükkamise põhjus on vältida normi kehtetuks tunnistamisel tekkivat olukorda,<br />
kus relvaloa soovijaid koheldakse ebavõrdselt ning ohtu seatakse piirangu legitiimne eesmärk.<br />
Edasilükkamine annab seadusandjale võimaluse kehtestada vaidlusaluses küsimuses asjakohane<br />
regulatsioon enne üldkogu otsuse jõustumist.<br />
1.5. Kinnistu omanikul lasuva tehnorajatise talumise kohustuse vastuolu põhiseadusega<br />
30. aprillil 2004 tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et asjaõigusseaduse<br />
rakendamise seaduse § 15 2 lõige 1 on osaliselt ja § 15 4 lõige 2 täielikult vastuolus PS-i § 32 lõikega<br />
2 selle koostoimes PS-i §-ga 11. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 2 lõike 1 põhiseadusega<br />
vastuolus olevaks tunnistatud osa võimaldas kinnistu omanikul nõuda kinnistult tehnorajatise kõrvaldamist<br />
üksnes juhul, kui tehnorajatist eesmärgipäraselt enam ei kasutatud. Täielikult põhiseadusvastaseks<br />
tunnistatud § 15 4 lõike 2 järgi ei pidanud võõrale kinnisasjale enne 1999. aasta 1. aprilli<br />
ehitatud tehnorajatise omanik kuni 2009. aasta 1. jaanuarini maksma tasu selle eest, et isik talus<br />
oma kinnisasjal tehnorajatist.<br />
Kolleegium leidis, et piirang nõuda tehnorajatise kõrvaldamist ainult juhul, kui see pole eesmärgipärases<br />
kasutuses, ei ole mõõdukas: kinnistu omaniku õigust omandit vabalt vallata, kasutada ja<br />
käsutada on piiratud ebaproportsionaalselt. Samuti pidas kolleegium omandiõiguse ebamõõdukaks<br />
piiranguks tehnovõrgu või -rajatise tasuta talumise kohustust, mis koormab maa omanikku rohkem,<br />
kui see on põhjendatud üldsuse ja tehnorajatise omaniku huvidega.<br />
Riigikohus lükkas § 15 4 lõike 2 tühistamise jõustumise 6 kuud edasi, et anda Riigikogule aega<br />
regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Seadusandja peab kinnistu omanike õiguste kaitseks<br />
ette nägema lisaabinõud ja võimaldama eri huvide kaalumist. Kohus märkis, et käsitletavatele<br />
sätetele antud õiguslik hinnang kehtib ka tehnorajatisi ja -võrke reguleerivate teiste sätete kohta<br />
ning seetõttu võib osutuda vajalikuks korrigeerida kogu regulatsiooni.
Change language