Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
RÕNGU VALLA KODUKANDIPÄEV <strong>2010</strong><br />
Tulevik jõuab kätte aeglaselt,<br />
olevik lendab nagu nool,<br />
kuid minevik seisab igavesti paigal.<br />
( Fr. Schiller)<br />
Mida vanemaks saame, seda enam hakkame<br />
mõistma ja tundma kodu jõudu, mõju<br />
ja tähendust, päevi, mis tegutsemiseks on<br />
antud, et harida oma südant ja hinge, pühenduda<br />
lähedastele, kuulata kõike enda<br />
sees ja ümber.<br />
Iga maakohta tema minevikus ja olevikus<br />
on rohkemate või vähemate muudatustega<br />
tabanud sama mõistmine, mille osaliseks<br />
sai ja saab meie maa tervikuna. Iga ajajärk<br />
ajaloos on vajutanud ka kohalikule elu-olule<br />
oma erilise pitseri.<br />
Mida köitvat küll on ühes Lõuna-Eesti sõlmpunktis!<br />
Siin on meie kodu, meie pere, siin<br />
on me töö, me sõbrad, meie tuttavad. Rõngu<br />
on meie jaoks keskne ja tähtis. See on<br />
meie oma Vargamäe, mis kõigi oma vaevade<br />
ja rõõmudega, hea ja halvaga südame<br />
külge on kasvanud.<br />
Kuni elu-liivakellas jätkub liiva, on kodutee ja<br />
koduuks enamasti enda leida ja kujundada.<br />
Olles Otepää kuppelmaastiku ääreala, on<br />
meilgi kauneid paiku, mis mõjutavad inimese<br />
hingeelu ja annavad jõudu tegemisteks.<br />
Suhteliselt suur Rõngu vald algab ikkagi<br />
tema keskusest. Tuleme me Valgast või<br />
Elvast, Pikasillalt või Otepäält – ikka tervitab<br />
tulijat kirikutorn, mälestussammas,<br />
kõrtsihoone, vast-konserveeritud linnuse<br />
müüridki vaatavad meid kaugemalt. Kõikjal<br />
kõrvuti tänapäev ja minevik. Kirik on olnud<br />
ajast aega. Linda kuju sambal on uus endisajast.<br />
Tänavune X kodukandipäev on kummardus<br />
Vabadussõja monumendi taasavamise<br />
15-ndale ja Rõngu Maanaiste Seltsi<br />
taasloomise 20-ndale aastapäevale.<br />
Kodukandipäevadele eelnesid Rõngu vallas<br />
ka kihelkonnapäevad.<br />
Eestis kehtib päris selge reegel: mida enam<br />
võimu, seda vähem naisi – olgu parlamendis,<br />
valitsuses, äris või teaduses. Samas<br />
aga – igal asutusel on oma kuldvara – inimene,<br />
kes on kättesaadav ja valmis su asju<br />
arutama. Ja enamasti on see naine. Naises<br />
on loojajõudu, seda kulumata maainimese<br />
jõudu, elule mitte-allaandmise jõudu. Naine<br />
jätab oma märgid elu sisse, teades, et oleme<br />
vaid teelised heal ja kurjal ajal.<br />
X kodukandipäev on austusavalduseks<br />
kogu valla nais- ja meesperele, kes on alles<br />
hoidnud meile meie ainulaadsed kohalikud<br />
väärtused.<br />
Pidupäevad on nagu verstapostid sirgel<br />
teel. Nad annavad värvi ja kindlust edasisõiduks.<br />
Täname kõiki, kes alati ja kõigega on aidanud<br />
meie kodukandipäevi läbi viia.<br />
Rõngu valla hariduskomisjon<br />
5<br />
AUSAMBAJOOKSU JUHEND<br />
EESMÄRK: Populariseerida jooksuharrastust<br />
koduvallas ja naabervaldade hulgas.<br />
Selgitada välja kolm parimat nais- ja meesvõistlejat.<br />
AEG JA KOHT: Võistlused toimuvad 22. mail<br />
<strong>2010</strong>. a Rõngu vallas algusega kell 12.00.<br />
REGISTREERIMINE: kell 10.45-11.40 monumendi<br />
platsil<br />
STARDIPAIK: 5,3 km rajale Koruste kolme<br />
kivi juurest<br />
1 km rajale Valguta teeristist<br />
NB! Buss väljub stardipaika kell 11.40<br />
FINIŠ: monumendi platsil<br />
DISTANTSID: 1 km lastele;<br />
5,3 km lapsed, täiskasvanud<br />
jooksjad ja kepikõndijad.<br />
TULEMUSTE ARVESTAMINE JA AUTA-<br />
SUSTAMINE:<br />
• NB! Eraldi vanuseastmetes auhindu<br />
välja ei anta. Autasustatakse kolme<br />
parimat nais- ja meesvõistlejat.<br />
• Võistlused on individuaalsed;<br />
• 5,3 km jooksudistantsi I, II ja III koha<br />
saavutanuid autasustatakse medali ja<br />
diplomiga;<br />
• Eriauhind suurima osavõtjate arvuga<br />
klassile ja klassijuhatajale;<br />
• Võistlejate vahel loositakse välja üllatusauhinnad.<br />
•<br />
VÕISTLUSTE LÄBIVIIJA: Rõngu Keskkool<br />
Korraldav meeskond: Ene Paks, Eha Päiviste,<br />
Liia Seppa, Kalev Külv, Anne Müraus,<br />
Leo Luts, Jaanus Mesi, Kooli ÕE liikmed<br />
RÕNGU MAANAISTE SELTS<br />
AASTAIL 1930–<strong>2010</strong><br />
Lydia Koidula, Lilli Suburg, Anna Haava ja<br />
Miina Hermann on olnud teerajajateks Eesti<br />
naisliikumise ajaloos.<br />
Usun, et ka Rõngu Perenaiste Seltsi algatusmõte<br />
1929. a sügisel Rõngu põllumeeste<br />
lõikuspeol sai alguse nende ideedest.<br />
Sooviavalduse kirjutas kohe 50 osavõtjat.<br />
Põhikiri koostati Hilja Oldti ettevõttel ja registreeriti<br />
12. aprillil 1930.<br />
Sama aasta 11. mail selgitas ajakirja „Taluperenaine“<br />
toimetaja Liis Käbin seltsi suundi<br />
ja kohustusi.<br />
Koosoleku juhatajaks valiti Amalie Sepp,<br />
protokollijaks Hilja Oldt. Liikmeteks võeti pr<br />
Amalie Sepp, Hilja Oldt, Minna Eichvaldt,<br />
Salme Sööt, Alide Sööt, Kata Leesik, Julie<br />
Puskar, Linda Põhjak, Marie Põhjak, Amanda<br />
Mõttus, Elisabeth Luik, Erna Kukemelk,<br />
Linda Reidolf, Pauline Leesik, Anna Roth,<br />
Erna Sild. Arvan, et Rõngu vanemad elanikud<br />
mäletavad nii mõndagi neist ja nende<br />
tegudest.<br />
Eesmärgid: Maarahva kodumajanduse<br />
edendamine ning naiste kultuuriline ja majandusliku<br />
olukorra parandamine.<br />
Selleks pandi kirja vastavad tegevused, et<br />
neid eesmärke täita. Oli ju talude loomise<br />
aeg ning naised vajasid õpetamist, kursusi.<br />
Noored taluperenaised ja peretütred hakkasid<br />
suure huviga osa võtma toiduvalmistamise,<br />
käsitöö, õmblemise, koduaedade<br />
kujundamise jne kursustest.<br />
10. aastapäeva puhul saatis telegrammi,<br />
tervitas ning soovis edu ja õnne tulevikuks<br />
Rõngu Maanaiste Seltsile Eesti Põllumajandusminister<br />
Tupits. Sama aasta sügisel<br />
(1940. a) keelati ära seltsitegevus seoses<br />
Nõukogude võimu kehtestamisega Eestis.<br />
Seltsi taasloomine sai teoks Rõngu aktivistide<br />
Anu Laasi ja <strong>Mai</strong>a Kõrda ning Anu Lapp-<br />
Silki eestvõttel 9. aprillil 1989. a. Koosolek<br />
toimus Rõngu Rahvasaadikute Nõukogu<br />
Täitevkomitee saalis. Kohal oli 15 naist. 16.<br />
aprillil valiti seltsi juhatus: Elvi Kork, <strong>Mai</strong>a<br />
Kõrda, Anu Lapp(Silk), <strong>Mai</strong>e Russak ja Hille<br />
Vares (Raja). Esimesed liikmed taasasutatud<br />
seltsis olid Eve-<strong>Mai</strong>e Miikman, Aide<br />
Siider, Mare Prans, Ulvi Kork, Erika Prants,<br />
Aino Rikk, <strong>Mai</strong>e Russak, Siret Viksi, Anu<br />
Lapp, <strong>Mai</strong>a Kõrda, Hille Vares (Raja), Merle<br />
Raidla, Leili Jomp ja Sirje Viksi.<br />
Juba seltsi taasloomisest peale on see viljelenud<br />
väga erinevaid käsitööliike: silmustelgedel<br />
kudumine, heegeldamine, tikkimine,<br />
makramee, lapitehnika, vitspunumine,<br />
lilleseade, ja õpetanud toitude valmistamist.<br />
Igal aastal on olnud mitmeid käsitööde<br />
väljapanekuid Rõngus, Rannus ja Elva<br />
koduloomuuseumis. Mitmel aastal on organiseeritud<br />
inglise keele kursusi, kaasates<br />
aktiivseid koolinoori ja teisi Rõngu elanikke.<br />
On osa võetud soome keele kursustest<br />
Tartus ja inglise keele kursustest Tallinnas<br />
ja Londoni lähistel. On olnud huvitavaid ja<br />
kasulikke kohtumisi teiste naisseltsidega,<br />
näiteks: Rannu, Elva, Vändra, Kohila, Tõrvandi,<br />
Ülenurme jt seltsidega. On käidud<br />
folkloorifestivalil, näitustel, laatadel, aianduspäeval,<br />
organiseeritud pere- ning emadepäevi<br />
jne. Osa on võetud seminaridest<br />
Eestis ja väljapool.<br />
Meie tegevust on toetanud Kohaliku Omaalgatuse<br />
programm, Eesti Kultuurkapital ja<br />
Rõngu vallavalitsus. 1990. a astus Rõngu<br />
Maanaiste Selts ülemaailmsesse naiste<br />
organisatsiooni ACWW- Associated Countrywomen<br />
of the World. ACWW on võimaldanud<br />
meil olla esindatud paljudel konverentsidel,<br />
kongressidel ja seminaridel paljudes<br />
Euroopa riikides. ACWW-ga ühinemisest<br />
saadik on organisatsioon aastate jooksul<br />
abi osutanud Rõngu vallavalitsusele, Rõngu<br />
haiglale, Rõngu valla puuetega lastele ja<br />
toimetulekuraskustega peredele.<br />
Alates 1989. aastast on Rõngu Maanaiste<br />
Seltsi eestvedajateks, juhatuse liikmeteks<br />
olnud <strong>Mai</strong>a Kõrda, Ly Holtsmeier, Elgi Karjus,<br />
Helju Reha, Hille Vares (Raja), Erika<br />
Prants, Koidula Raudsepp, Anne Ruubel,<br />
Ene Paks, Regiina Jürisoo, Mari Jantsus,<br />
Tiina Lõõndre ja Ene Lõhmus.<br />
Kõik liikmed on jõudumööda ja pühendumusega<br />
tegutsenud seltsi edasiarendamise<br />
nimel. Igaüks võimaluste piires.<br />
Olen kogenud Euroopa piirkonna- ja ülemaailmsetel<br />
konverentsidel seda erilist<br />
ühtekuuluvustunnet, sõprust ja heasoovlikkust,<br />
mis seob kõiki naisi, vaatamata<br />
rahvusele, usulistele veendumustele või<br />
nahavärvile. Oleksime nagu ühine pere,<br />
kes tahab maailma muuta paremaks headusega,<br />
abivalmidusega, sõbralikkusega.<br />
Rõngu Maanaiste Selts, s.t meie, oleme<br />
üks osake sellest toredast perest.<br />
Erika Prants<br />
Rõngu Maanaiste Seltsi juhatuse liige
Change language