Mai 2010 - Rõngu Vald

MÄLESTUSKILDE
Vabadussõjas langenud punased olid
maetud Rõngu Hiugemäele. Kui kommunistid
1940. a võimule tulid, püstitati
nende hauale betoonist mälestusmärk.
Oktoobripühadel oli ette nähtud selle
avamine. Avamiseelsel ööl oli see õhku
lastud. Vallamajas kuulati paljusid mehi
üle. Ka mind kutsuti ülekuulamisele.
Olin tookord teetööline ja tegelesin lõhkeainega.
Aga minul oli kindel alibi, selle
öö kohta.
Vabadussõja ausamba pronkskuju on
vist alles. Kui kuju maha kisti, veeti see
Rõngu vallamaja õue keldri otsas asuvasse
puukuuri. Kui kuur oli ära põletatud,
vedeles kuju tuha ja tukkide all.
Sealt on see ära viidud ja aetud vanasse
kaevu Rõngu lähedal Puidaku talus,
kus elas August Käos.
1988. a aprill (Eichvald)
1940. a sügisel bolševike poolt hävitatud
monument õnnestus aga tervena päästa
ja alal hoida. Kui 1940. a ausammas
maha kisti, viidi see Rõngu vallamaja
õue, keldriotsas asuvasse puukuuri. Kui
kuur oli ära põlenud, vedeles kuju tuha
ja tukkide all. Sealt oli see ära viidud
ja aetud vanasse kaevu Rõngu lähedal
asuvas Puidaku talus.
Rõngus kõrvaldati juba enne Suure
Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva
Eesti Vabadussõjas langenute
mälestussammas, ühtlasi püstitati langenud
kommunistidele punane ausammas.
Seda aga ei suutnud taluda Rõngu
isamaalased. Kättemaksuks lasksid nad
just oktoobrirevolutsiooni aastapäeva
eel õhku punaste mälestussamba. Vaatamata
sellele, et samba õhkulaskjaid
otsiti, ei saadud neid kätte.
Nüüd on rõngulased oma purustatud
ja kõrvaldatud Vabadussõja mälestussamba
restaureerinud.
(Postimees nr 55-1942)
12. okt 1941. a toimus Rõngu Vabadussõjas
langenute auks mälestussamba
taaspühitsemine. Vaimuliku talituse pidasid
õpetaja E. Lootsmaa ja preester
Th. Bleive.
Pärast Nõukogude võimu taaskehtestamist
1944. a kisti monument uuesti
maha. Rõngu mälestussamba lõhkujad
olid rahvakaitsemehed. Lõhkumine toimus
õhtupoole ööd. Kuuse maja elanikud
avasid akna ja vaatasid välja. Lõhkujad
hakkasid inimeste hirmutamiseks
püsse paugutama.
Kui Rõngus tegutses traktorijaam, siis
oli selle taha veetud mälestussamba
pronkskuju, mille küljest võeti tükke
mootoritele laagrite valmistamiseks.
Mälestussamba tükki, naise kätt, nähti
Aakre valla sepa Jaan Kurvitsa juures.
Olin autojuht ja sõitsin Elvast Rõngu,
koju. Autol oli ka Aakre sepp Jaan Kurvits,
kes palus end koju viia. Kui möödusime
mälestussambast, askeldasid seal
mehed ja kujule olid köied ümber seotud.
Aakrest tagasi sõites oli kuju juba
maha tõmmatud.
1989. a (Hermann Erich)
Kui Rõngus tegutses traktorijaam, oli
selle taha veetud pronkskuju, mille
küljest võeti tükke mootoritele laagrite
valamiseks. Aakre valla sepa Jaan Kurvitsa
juures nägin mälestussamba tükki,
naise kätt.
1989. a (Karl Kangro)
Muudetud kujul avati taas
21. mail 1995. a
MEENUTUSI MÄLESTUSSAMBA
RAJAMISEST
Fosforiidisõja valguses alanud sündmused Eestimaal
ei jäta puudutamata ka Lõuna-Eestit. Rõngu
kooli tööle suunatud ajalooõpetaja hr Tõnis Lukase
eestvedamisel alustati aktiivset tegevust kunagise
Rõngu viie tee ristmikul asunud vabadussõja
mälestussamba taastamiseks.
Kooli õpetajate tuppa kogunesid aktiivsed rõngulased,
kes moodustasid Rõngu monumendi
komitee. Vastu võeti terve rida otsuseid, mis võimaldasid
ellu viia eesmärgi – vabadussõja monumendi
taasavamise.
Ilma rahata ei suuda aga ka kõige parema
tahtmise juures töid isegi mitte alustada.
Raha kogumise aktsiooni otsustati alustada Rõngu
kihelkonnapäevade korraldamisega. Kõige
suuremaks annetajaks oli tol ajal Rõngu tehas
40 tuhande rublaga. Otsiti mälestussamba arhitekti,
kiviraidureid ja õiget kivi. Viidi läbi koosolekuid,
kus arhitekt tutvustas oma nägemust
mälestussambast, samuti platsi väljanägemisest
pärast kõrghaljastuse teostust. Käidi Kamenogorskis
mälestussamba jaoks graniiti otsimas ja
lepinguid sõlmimas. Rõngu rahva loomalautades
pandi põrsad kasvama, et välja lunastada
Kamenogorskist saadav graniitkivi. Kogukaaluks
kujunes 40 tonni kive koos suurema mürakaga,
mis kaalus tervikuna 16 tonni. Rõngu tehase
faksiaparaat võimaldas sidet Kamenogorskiga.
Rõngu kirikul asetsev reeper toodi platsile, määrati
ära mälestussamba nn 0-kõrgus. Palju töid
teostati kohalike poolt – toitekaablite paigaldus
valgustitele, vundamendi valamine, mulla vedu,
puude tüve ümbritsemine kivivundamendiga,
side- ja kanalisatsiooni trasside säilitamine ja
ümbertõstmine, kuju paigaldus vundamendile.
Õnnistuse kohaliku kirikuõpetaja poolt sai Rõngu
Vabadussõja mälestussammas 21. mail 1995, siis
avati Rõngus Eesti kõrgeim Vabadussõja mälestussammas.
Sellel on kujutatud Kalevit ja Lindat,
eesti rahva folkloorseid esivanemaid.
Jüri Orupõld
VALD TASUS OMA AUVÕLA
VÕITLEJATELE
Eesti Vabadussõjas Rõngu kihelkonnast langenud
sõdurid:
August Valge, Juhan Väärsi, Aleksander Veizberg,
Voldemar Kompus, August Zirk, Eduard
Vene, Oskar Laane, Mihkel Tänan, Oskar Pelt
Kohe pärast Vabadussõda taheti avada Rõngus
mälestussammas langenud kihelkonna sõjameestele.
1922. aastal saadi selleks korjandusega umbes
180 000 marka. Millegipärast edasine tegevus
soikus. 1933. aastal moodustati uus komisjon
koosseisus H.Leibur, J.Kits, A. Hunt, A. Pärt, J.
Eller, J.Leesik ja K.Luik. Hakati aktiivselt tegutsema.
Võistlustel tuli esikohale Voldemar Melniku
kavand. Kujude grupi, milles oli Eesti sõdur, kes
kaitseb Eestit, kusjuures Eesti on kujutatud Lindana,
valmistas skulptor Aleksander Eller. Sambale
pandi nurgakivi 15. juulil 1934. Õnnistasid kirikuõpetajad
V. Hansen ja A. Võõbus ning preester
T. Bleive. Mälestussammas avati 30. septembril
1934. Avamisel osales Kaarel Eenpalu. Monument
kõrvaldati 1940. aasta sügisel enne oktoobripöörde
aastapäeva. Kunstiteos säilis tervena,
algul vallamaja kuuris, hiljem Puidaku talu kaevus.
12. oktoobril 1941 pühitsesid ausamba taas
kirikuõpetaja E.Lootsmaa ja preester T. Bleive.
Nõukogude võimu taaskehtestamisel 1944 kisti
monument uuesti maha. Muudetud kujul avati mälestussammas
21. mail 1995. Valguta vallamaja
seinal oli mälestustahvel Vabadussõjas langenud
valla meestele. Selle tahvli saatus on teadmata.
MEENUTUSI MÄLESTUSSAMBA
RAJAMISEST
7