Inimese embrüonaalsete tüvirakkude kasvatamine maatriksitel ning ...

Unger jt. (2009), kasutasid vektoreid, mis sisaldasid valku bFGF ja onkovalke TERT ning
Bmi kodeerivaid geene ja täheldasid, et kõiki kolme vektorit sisaldavad HFF-d ei ilmutanud
ka pärast 49. passeerimist apoptoosile ega vananemisele viitavaid märke.
3.1.2.2. hESC-de autogeensetel fibroblastid kasvatamine
2005. aastal õnnestus Stojkovic jt. töörühmal kasvatada hESC-sid autogeensetel
fibroblastidel. Kasutati seerumi asendajaga DMEM söödet, millele lisati 4 ng/ml bFGF-i.
hESC-del ekspresseerusid pinnamarkerid SSEA-4 ja Tra-1-60 ning neis leiti Tert, Oct3/4,
Nanog, Rex-1 ja Foxd3 mRNA-d ning neil säilus võime diferentseeruda kõigi kolme
lootelehe rakkudeks. Chen jt. (2009) kasvatasid hESC-sid autogeensetel fibroblastidel
(hESCdF), kusjuures see toimus ksenogeenidest vabas keskkonnas. Fu jt. (2009) katsetasid
toitekihina nii hESC-dest diferentseerunud fibroblaste kui ka hESC-dest moodustunud
embrüoidkehadest eraldatud fibroblaste ja leidsid, et viimased olid sobivamad, sest
sekreteerisid keskkonda rohkem bFGF-i ning rakud kasvasid ja säilitasid pluripotentsuse
paremini just embrüoidkehadest eraldatud fibroblastidel.
3.1.2.3. hESC-de inimese rakkudel (v.a. fibroblastid) kasvatamine
Cortes jt. (2009) näitasid, et kui tahetakse saada hESC-de liine „halva kvaliteediga”
külmutatud embrüotest, siis ei ole võimalik eesnahast pärinevaid fibroblaste kasutada.
Seevastu inimese mesenhümaalsetel tüvirakkudel kasvatatud rakuliinid säilitasid
pluripotentsuse: rakud ekspresseerisid pinnamarkereid SSEA-3, SSEA-4, Tra-1-60 ja Tra-1-
81 ning transkriptsioonifaktorite Oct3/4, Nanog, Rex-1 ja Sox-2 mRNA-d ning olid
võimelised in vitro moodustama embrüoidkehasid.
hESC-sid on kasvatatud ka inimese platsentast pärinevatel toiterakkudel (Park jt.
2010), kusjuures nad ei vajanud eksogeenset bFGF-i. Neis rakkudes ekspresseerusid ALP,
SSEA-4, Tra-1-60, Oct-4, Nanog ja Rex-1 ning nad olid suutelised moodustama
embrüoidkehasid. Huvitav on seejuures märkida, et endomeetriumist eraldatud rakud ei toeta
hESC-de pluripotentsuse säilimist ega kasvu (Richard jt. 2003).
Cheng jt. (2003) kasvatasid hESC-sid inimese luuüdist pärinevatel rakkudel. Neil
hESC-del olid tuvastatavad pinnamarkerid SSEA-4 ja tanskriptsioonifaktor Oct3/4 mRNA-d
ja nad olid suutelised suspensioonis kasvatatuna moodustama kõigi kolme lootelehe rakke.
Toitekihi võime toetada hESC-de jagunemist ja pluripotentsuse säilimist vähenes oluliselt
pärast kuuendat passeerimist, viidates vajadusele kasutada geenitehnoloogilisi võtteid, et need
24