Inimese embrüonaalsete tüvirakkude kasvatamine maatriksitel ning ...

mitmed pluripotentsusmarkerid ja nad olid suutelised moodustama kõigi kolme lootelehe
rakke nii in vitro kui in vivo. Xu jt. (2001) ja Hakala jt. (2009) püüdsid kasvatada hESC-sid
samas söötmes, ent väiksema bFGF kontsentratsiooni juures (vastavalt 4ng/ml ja 8ng/ml),
kuid mõlemal juhul diferentseerusid rakud juba pärast teist passeerimist.
Li jt. (2005) kasvatasid hESC-sid X-VIVO-10 söötmes. Nad näitasid, et
pluripotentseid kolooniaid on seda rohkem, mida suurem on lisatava bFGF hulk. Parima
tulemuse saavutasid nad bFGF-i kontsentratsioonil 80 ng/ml. Rajala jt. (2007) kasvatasid
hESC-sid samas söötmes, kuid kümme korda väiksema bFGF hulga juures ja täheldasid, et
selline sööde ei toeta pluripotentsuse säilimist, rakkude kinnitumist ega jagunemist. Nii X-
VIVO-10 kui KO-DMEM söötmete katsetamisest ilmneb bFGF olulisus hESC-de
pluripotentsuse säilitamisel.
Nüüdseks on välja töötatud defineeritud koostisega sööde mTeSR1 (Ludwig jt.
2006b), mis põhineb TeSR1 söötmel ja sisaldab LiCl, bFGF (100ng/ml), GABA,
pipekoolhapet ja TGFβ ning sobib kasutamiseks ka koos Matrigeliga. Kahjuks sisaldab
mTeSR1 mõningaid loomseid valke nagu BSA ja zbFGF (zebrafish bFGF). mTeSR2 on sama
koostisega, mis mTeSR1, aga ei sisalda ühtegi inimorganismile võõrast valku. Mõlema
söötme miinuseks on kõrge hind.
Kui MEF-del kasvanud hESC-d passeerida mTeSR1 söötmes Matrigelile, väheneb
esialgu pluripotentsete kolooniate arv, kuid see suureneb uuesti järgnevate passeerimiste
käigus (Rajala ja Hakala, 2007; meie tähelepanekud). Rakkude valik toimub ka siis, kui
kasvatada hESC-sid rakkudel ja passeerida neid seerumivabadest tingimustest inimese
seerumiga söötmele (Chen jt. 2009). Seega pole MEF-delt Matrigelile passeerimisel toimuv
valik mitte Matrigeli kui toitekihi (või mTeSR1) sobimatusele viitav ilming, vaid hESC-de
kolooniate heterogeensusest ja heast adaptatsioonivõimest tulenev omadus.
3.2.1.2. hESC-de inimese rakuvälise maatriksi valkude kombinatsioonil kasvatamine
TeSR1 sööde töötati välja hESC kasvatamiseks ksenogeenidest vabas keskkonnas, kus
rakkude kasvupinnasena kasutati segu rakuvälise maatriksi valkudest: kollageen IV
(10µg/cm 2 ), vitronektiin (0.2µg/cm 2 ), fibronektiin (5µg/cm 2 ) ja laminiin (5µg/cm 2 ). Sellistes
tingimustes õnnestus saada hESC-sid ning neid ka edasi kasvatada. Rajala jt. (2007) üritasid
tulemust korrata samal maatriksil ja kommertsiaalses modifitseeritud TeSR1 söötmes
(mTeSR1), kuid nende kasutatud hESC rakuliin kaotas pluripotentsuse juba pärast teist
passeerimist. Toetudes Wondimu jt. (2006) tööle, kus kontrolliti erinevate kommertsiaalsete
rakuvälise maatriksi valkude, seal hulgas ka ülalmainitud katsetes kasutatud firma Sigma
26