Inimese embrüonaalsete tüvirakkude kasvatamine maatriksitel ning ...
Inimese embrüonaalsete tüvirakkude kasvatamine maatriksitel ning ...
Inimese embrüonaalsete tüvirakkude kasvatamine maatriksitel ning ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
1.2. Rakuvälise maatriksi komponendid, mis ei kuulu basaalmembraani koosseisu<br />
1.2.1. Fibronektiin<br />
Fibronektiin kuulub nii rakuvälise maatriksi kui ka vereplasma koosseisu. Fibronektiin<br />
koosneb kahest identsest peptiidiahelast, mille kummagi molekulkaal on ca 250 kDa ja mis on<br />
omavahel ühendatud kahe karboksüterminaalses otsas paikneva disulfiidsillaga. Fibronektiini<br />
molekul on 4-9% ulatuses glükosüleeritud (Pankov ja Yamada 2002). Fibronektiin seondub<br />
rakkudele järgnevate integriinide vahendusel: α2β1, α3β1, α4β1, α4β7, α5β1, α8β1, αVβ1,<br />
αVβ3, αVβ5, αVβ6, αVβ8, αIIbβ3 (Plow jt. 2000, Barzyk jt. 2009). Neist kaheteistkümnest<br />
retseptorist on olulisim α5β1 integriin. Lisaks seondub fibronektiin fibriinile, hepariinile (ka<br />
heparaansulfaatsetele proteoglükaanidele), kondroitiinsulfaadile <strong>ning</strong> kollageenile (seejuures<br />
eelistatult denatureerunud kollageenile ehk želatiinile) (Mostafavi-Pour jt. 2001). <strong>Inimese</strong>l on<br />
kirjeldatud 20 erinevat fibronektiini, mis kõik on ühe ja sama geeni produktid, kuid läbinud<br />
erineva altenatiivse splaissimise. Vereplasmas ringlevat fibronektiini sünteesivad<br />
hepatotsüüdid ja selle molekul on väiksem kui tsellullaarne fibronektiin. Plasma fibronektiin<br />
osaleb vere hüübimisel. Rakkudest eralduv fibronektiin on rakuvälise maatriksi komponent<br />
(Pankov ja Yamada 2002).<br />
1.2.2. Vitronektiin<br />
Vitronektiini molekulkaal on 75 kDa, millest 30% moodustavad suhkrujäägid.<br />
Sarnaselt fibronektiiniga kuulub ka vitronektiin nii rakuvälise maatriksi kui vereplasma<br />
koosseisu. Kuna tõsise maksakahjustusega inimestel on vitronektiini tase plasmas langenud,<br />
arvatakse, et plasma vitronektiini sünteesitakse maksas nagu plasma fibronektiinigi (Schvartz<br />
jt. 1998). Erinevalt vereplasmas ringlevast vitronektiinist on maatriksi vitronektiin lahti<br />
pakitud <strong>ning</strong> rakud kinnituvad sellele integriinide αVβ3, αVβ5, αVβ1, αIIbβ3, αVβ6 ja αVβ8<br />
abil (Barzyk jt. 2009). Vitronektiin on seotud rakuvälise maatriksi degradatsiooniga <strong>ning</strong> vere<br />
hüübimisega (Gechtman jt. 1997). Vitronektiin sisaldab ka kollageeni ja hepariini<br />
seondumiskohti (Kost jt. 1992). Arvatakse, et vitronektiini ja kasvufaktorite signaalirajad on<br />
omavahel seotud. Näiteks pärast vitronektiinile külvamist suurenes insuliiniga töödeldud<br />
rakkude jagunemine 2,5 korda, kui rakud ekspresseerisid integiini αVβ3 (Vuori ja Ruoslahti,<br />
1994). Vitronektiinil ei ole embrüogeneesiprotsessis olulist rolli. Vitronektiini -/- hiired<br />
arenevad normaalselt ja on viljakad (Zheng jt. 1995).<br />
8
Change language