Rattaringluse_arendamise ariplaan

Rattaringluse teenuse arendamine Eestis Tartu linna pilootprojekti näitel5) Ilmastik. Talvel võidakse vähendada ratastepakkumist või see koguni peatada(peamiselt põhjusel, et siis kasutatakserattaid harvem, aga ka lume ja niiskusetekitatud kahju vähendamiseks).Samas on kaalutud võimalusi pakkudarattaringluse rattaid ka talvisel ajal.Soojemates lõunapoolsetes linnadeson rattaringluse tipphooaeg pigemkevadel ja sügisel, suvel kasutatakserattaid vähem, sest siis on kõrgem välistemperatuur.Jahedama kliimaga linnadeson tipphooaeg üldiselt suvel.Ühe uuringu järgi on välja pakutud järgmine valem, millega arvutada rattakasutus vaatlusalusteslinnades: Y = –5,168 + 0,645 x Ln(parklate arv) + 1,811 x Ln(aasta keskmine temperatuur °C).Kui hüpoteetiline linn, kus aasta keskmine temperatuur on +15 °C, otsustab rajada rattaringlussüsteemi20 parklaga, siis kujuneb võimalikuks kasutuseks 1,67 laenutust jalgratta kohta päevas.Kui linn suurendab parklate arvu 30ni, kasvab laenutuste arv 15,6% ehk 1,93ni jalgratta kohta.Kui parklate arv kasvab 30ni, suureneb kasutus ratta kohta veel 9,3%. 40 parklast 50 parklanikasvab kasutus ratta kohta 5,2%. Kasvu vähenemine tuleneb logaritmilisest funktsioonist. 35Portlandis on õige rohkem rattasõitjaid temperatuuril +24 °C. Suur vihmasadu vähendab rattasõitjatearvu ligi 29%. Ühekraadine temperatuurimuutus tähendab u 8% rattasõitjate arvusuurenemist või vähenemist. 3655% rattaringlussüsteemidest, kus aasta keskmine temperatuur on alla 11 °C, teevad talvekspausi, sest talvel on rattanõudlus väiksem. 37Välistemperatuuril ning parklasse saabumistel ja sealt lahkumistel on positiivne seos (soojemailmaga kasutatakse parklat rohkem). Niiskusel on negatiivne mõju. Vihma korral algatatakserattasõit väiksema tõenäosusega, kuid kui juba sõidetakse, siis sõidetakse plaanitud sihtkohta. 38Rattaringlussüsteemi avamine vastu talve – soojemate ilmade saabumise ajaks olid potentsiaalsedkasutajad juba otsustanud, et rattaringlus pole nende jaoks. Süsteemi käivitamisel oleks kasulikkorraldada päevad „Tule ja proovi“ väga väikese kasutustasuga, samuti võiks võrgustikkukutsuda kasutajate sõpru.35Fernandez A.C. The contribution of bike-sharing to sustainable mobility in Europe. Vienna 2011.36Ahmed. F. Commuter Cyclist’s Sensitivity to Changes in Weather: Insight from Two Cities with Different ClimaticConditions 2011.37Fernandez A.C. The contribution of bike-sharing to sustainable mobility in Europe. Vienna 2011.38Ibid.12