Rattaringluse_arendamise ariplaan

Rattaringluse teenuse arendamine Eestis Tartu linna pilootprojekti näitelOtstarbekas näib rakendada ITDP soovituslikeparameetrite alumist spektrit, sestenamik analüüsis käsitletud linnu on Tartumõistes metropolid, koos palju suuremaasustustiheduse ja rõhuga parkimiseja ummikute vältimisele. Samuti on OBISestatistikast lähtudes mõistlik hoiduda Euroopakeskmise ja Euroopa suurima vahele,kuna keskmise viivad alla väikelinnadepeamiselt turismisuunitlusega süsteemid,maksimaalsed parameetrid toimivad ainultEuroopa metropolides.Kui süsteemiga liitub edukate rattaringlussüsteemidegavõrdväärselt 6% elanikest,ja me eeldame, et igast süsteemiga kaetudelanikust liitub sellega iga kümnes, siis onTartu suuruse juures (38 km 2 ) süsteemi optimaalnepindala u 20 km 2 . See hõlmab niisuurima elanike arvuga Annelinna (28 000elanikku ehk 27 % tervikust), kesklinnakoos turismiatraktsioonide, Tartu Ülikooli(21 000 inimest) ja Eesti Maaülikooliga(5200 inimest) seotud objekte (õppehooned,ühiselamud, tugistruktuur).5.5 Süsteemi parameetrid Tartulinna näitelTartus on eesmärk katta suurem osa linnastrattaringlussüsteemiga. Seega on vajarajada parklad inimeste elukohtade ja liikumisesihtkohtade lähedusse.Parklate arv: 100 000 / 1261 = 79. Kunalinn on hajunud ning kaetakse kogu linn onhinnatud täiendavalt 20% parklate lisandumist.Sellest tulenevalt parklate arv: 95.Miinimumstsenaariumi puhul on parklatearv 20% madalam, s.o 65.Rataste arv: 100 000 / 92 = 1 086. Miinimumstsenaariumipuhul on rataste arvväiksem tulenevalt väiksemast katvusest.Parkimispostide arv = rataste arv x 2,0Kasutajate arvu prognoosimineKasutajate arvu prognoosimine on suhteliseltkeeruline, kuna otsene alusinfo kahjukspuudub . Saab küll hinnata võrdluslinnadeandmeid ja kohandada neid sobivaks,kuid samas ei anna see täielikku alusbaasi.Alljärgnevalt on proovitud rakendada mudelit,mis on leitud rattaringluste kohtatehtud uuringute tulemusel (FernandezA.C. The contribution of bike-sharing tosustainable mobility in Europe. Vienna2011). Mudeli antud vastused sobituvadka võrdluslinnade näitajatega nii minimaalsetekui ka maksimaalsete näitajate osas(sest linnad ja süsteemid on erinevad).Kasutajate arvu on prognoositud kolmeerineva parklate arvu korral ning parklatearvust tuleneva rataste arvu korral (igasparklas on 18 kohta, rataste ja kohtadesuhtarv on 2,0). Lisaks on vaadeldud riskistsenaariumimadalama välistemperatuurijärgi. Mudelis kasutatavad temperatuuridon 8,5 ja 4,8 °C. 4,8 °C on Tartu aastakeskmine temperatuur. 8,5 °C on Eesti kõigesoojema asukoha temperatuur.Põhistsenaarium. Vastavalt peatükis 2.3punktis 4 toodud juhisele, mis paneb parklatearvu temperatuurist sõltuvusse, tuleksselle järgi temperatuuri 8,5 °C puhul(8,5 °C on maksimaalne Eestis, Tartus tegeliku 4,8°C) ning 63 / 95 / 120 parkla korralkasutajate arvuks ratta kohta ööpäevas1,40 / 1,64 / 1,80. Plaanitud rataste arvukorral ja 274päevase hooaja puhul teebsee aastaseks kasutajate arvuks 224 000 /385 000 / 531 000.Riskistsenaarium. Tartu aasta keskmisetemperatuuri tegelike andmete puhul tuleksnäitajateks vastavalt 58 500 / 143 000 /225 000 kasutust ehk 0,37 / 0,65 / 0,76 kasutustjalgratta kohta ööpäevas.44