Rattaringluse_arendamise ariplaan

1. KokkuvõteRattaringlus koosneb ühiskasutuses linnaratastest,turvalukkudega parklatest janeid haldavast infotehnoloogia terviksüsteemist,kus kasutajad saavad laenutadaratta ühest parklast ning jätta selle teiseparklasse. Parklad on ühendatud loogiliseltterviklikku rattateede võrgustikku. Rattaringluseteenuse kasutajad on isikustatud,et minimiseerida vandalismi ja varguseid.Kasutajaks registreerumisega nõustubinimene süsteemi tüüptingimustega, mispuudutavad maksete tegemist, hoiusetagatisijms.Rattaringluse toimimise edukuse põhikriteeriumidon parklate optimaalne arv,mille abil on kaetud võimalikult suur hulkpiirkondlikke kasutusvajadusi ehk punkte,kuhu kasutajad saavad liikuda või kust neilon võimalik liikumist alustada, samuti kliimasobivus (välistemperatuur) ning ratastekättesaadavus ja kasutatavus.Edukad rattaringluse paigad on üldjuhulsuurlinnad, mis on seadnud eesmärgikssuurendada rattakasutust ja vähendadaerasõidukeid oma territooriumil. Tehnoloogiavõimalusteodavnemine on toonudajas üha allapoole piiri, millest alatessaab rattaringluse rakendamine ollalinnale atraktiivne.Seni maailmas rakendatud süsteemidest eisaa Eestile sobivaid mudeleid otse üle võtta,st üldjuhul on võrdluslinnades rajatudrattaringlus osaliselt – paigaldatud on rattaparklaid,kaetud on kesklinna piirkond.Jalgrattaid kasutatakse enamasti elukoha-töökoha-kaupluse-meelelahutuskohavahel. Seepärast on terviklik käsitlusviisja kogu linna katmine parklavõrgustikugavõimalus saada eeskujuks järgnevatelelinnadele, mis veel ei ole vastavat süsteemikasutusele võtnud. Maailmas on rattaringluseteenuse pakkumist rakendatud kokku600–700 linnas.Tartus on vaja rattaringluse infrastruktuuriinvesteerida u 2 miljonit eurot sõltuvaltparklate ja kasutusele võetavate jalgratastearvust. Kasutatavaid jalgrattaid on 650,soovitatavaid parklaid u 95. Eeltoodud näitajatekorral saaks katta kogu linna parklavõrgustikuga.Lisaks tuleb rattaringlusearendamisel arvestada lisakulutustegarattateede rajamiseks ja nende kasutuseshoidmiseks.Rattaringluse rajamise esimesel viiel aastalvõib tulenevalt rattaringluse uudsusestprognoosida, et süsteemi suudetakse Tartusmajandada ilma täiendava finantseerimiseta,kuid samas investeeringukulusidtagasi teenimata. Seega on investeeringuteksvaja korrapäraselt lisavahendeid, etuuendada rattaparki ja tehnoloogiat.Hinnangulist kasutajate arvu Tartus onväga raske prognoosida, sest puuduvad otsesedhead eeskujud. Olemasolevate andmetepõhjal võib aga tervikliku kogu linnakatva süsteemi puhul hinnata, et aastaskasutatakse rattaringluse jalgrattaid ligi385 000 korda. See tähendaks u 4 kasutustelaniku kohta. Pessimistliku stsenaariumikorral on kasutuste arv aastas 143 000sõitu, mis võrgustiku suurust arvestadeson kehv tulemus, kuid võrdluslinnade arvestusesigati aktsepteeritav sõitude arv(1,3 sõitu elaniku kohta).Rattaringlus mõjutab märkimisväärselt kaselle kasutajate tervist. Maailma Tervishoiuorganisatsiooniloodud Heati mudelialusel säästab rattaringlus Tartus aastas0,2–0,5 inimese elu.1