Iqra kuukiri nr.36 - Islam

Mina olen moslemTOIDULAUDÜks eestlannast sõbranna küsis minult: „Kas sa vahel lõkkes küpsetatud sealihast grillvorstikestka taga igatsed?” Jah, ma muidugi mäletan veel sealiha magusatmaitset, kuid juba ammuenne moslemiks hakkamist ei olnud ma suuremat sorti sealiha sõber.„Sealiha on kõige suurema rasvasisaldusega liha!” hoiatasid tollased naisteajakirjad, mille tagapeitus sõnum, et kui sulle just paks olla ei meeldi, siis hoia sealihast eemale. Toona teismelisenaolin ma suur kaalujälgimise hull – üks kilo lisaks tähendas mulle katastroofi.Kui ma õigesti mäletan, siis kaalusin ennast vist igal hommikul. See oli minu jaoks samasuguneilurituaal nagu hammaste pesemine. Hommikusöögiks oli pool kaussi kaerahelbeputrudieetsuhkruga ja koolis lõunaeineks üksnes toorsalat ja viil leiba. Ma ei tea, kuidas ma nii kalorivaesetoiduga üldse oma pikad ja pingelised koolipäevad üle elasin ja suutsin kooli aktiiveluskiosaleda ning heade hinnetega lõpetada.Seega ei olnud sealiha keeld, mille islam sätestab, mulle mitte mingiks raskuseks – ma ju naguniiei söönud sealiha. Veelgi enam – moslemitel oli mulle asenduseks pakkuda palju erinevaidalternatiive liha näol. Ma ei ole kunagi olnud suurem asi söögi kallal norija ja söön enamastihea meelega kõiki maitsvalt valmistatud roogi, mille poolest Egiptuse köök on vägarikkalik.Kui tihti söövad eestlased argiroana lammast või kalkunit, tuvidest rääkimata? Sealihavorstikesiasendab veelgi maitsvam lambalihast valmistatud kofta.Eestisse tagasi kolinud eestlannad kurdavad hoopis, et igatsevad taga siinseid roogi – mulukhia-kastet,tamija-kotletikesi ja makaronirooga košarit, rääkimata siis värsketest ja odavatestpuuviljadest, mida siin lõputult ja aasta läbi saada on.Moslemid ise ei tee sealihatoodete puudumisest muidugi mingit numbrit – neid on maastmadalast kasvatatud teadmises, et siga on must loom ja sealiha söömine võib põhjustada raskeidhaigusi. Koraanis on sealihasöömine keelatud neljas erinevas kohas.Näiteks on kirjas (2:173): „Tõesti, Sa keelasid süüa raibet, verd ja sealiha ning ka seda, mison ohverdatud kellelegi muule kui Jumalale. Aga kui keegi peab olude sunnil ükskord sedategema, siis tal ei ole süüd. Tõesti, Jumal on andeksandja ja armuline.”Sealiha puudumine toidulaualt tundub problemaatiline üksnes neile, kes on sealihaga üleskasvanud ja mõtlevad, et nemad küll sealihata elada ei suudaks. Aga niisamuti on maailmasmaid, kus süüakse tigusid ja tarakane, mida eestlane heal meelel proovima ei kipu. Tihti küsitakse,et miks siis Jumal üldse sea lõi, kui ta selle söömise ära keelas. Aga niisamuti lõi Jumal juka kõik need teod ja tarakanid. Ikka igale oma – just selle järgi, millesse keegi usub või uskudatahab ja mida õigeks peab.Loe edasi raamatust!IQ RA | 21