Iqra kuukiri nr.36 - Islam

Eriline lapsRubriigi autor: Rubaba – lasteaia direktriss, eripedagoogika magistrantNOPPEID VÄIKELAPSE KÕNEJA KEELE ARENGUMAILTAllikas: Hille-Mai Seero – „Väikelapsekõne, keele ja tunnetustegevuseareng“, Tallinn 2007Nagu olen varem lubanud, siis nüüdtuleb juttu väikelapse kõne ja keelearengust kuni kolmanda eluaastani.Nii, nagu laps alustab õppimist tegelikultjuba sünnimomendist, niialustavad ka vastsed vanemad õppimist:kuidas tõlgendada lapse signaale,kuidas kasutada hoidekeelt(nn titekeel), kuidas teha end lapselemõistetavaks. Rõõm lapse esmasammudeston perele ja teisteleosasaajatele valdav emotsioon. Osasaaminelapse maailma avastamisestseondub tähelepaneliku ja hoolivapilguga.J. Piaget´ kognitiivse arengu teooriakohaselt on lapse areng 0-2 eluaastanisensomotoorse intellektiarenemise perioodiks. Vastsündinuareneb meelte ja liigutuste kompleksikasutades ja arendades. Valdavakssuhtlusviisiks on täiskasvanuvastamine lapse kehakeelele,nutule, näoilmetele. Lapse arenedeson suhtlemine tugevalt seotudemotsioonidega.L. Võgotski koolkonna järgi iseloomustabkikõne arengut imikueasjuhtiva tegevusena emotsionaalnesuhtlemine täiskasvanuga, kontaktiloomine lalisemise ja koogamiseabil. Koogamine e vokaliseeriminekuulub kõne-eelsesse perioodi vanuses2-5 kuud. Järgnev lalisemineon muutuva intonatsiooniga, palataliseeritud(tavalisest pehmem nt L) jaebaselge. Heas kõnekeskkonnas lalinareneb, laps õpib moodustama silpeja korduvate silpidega rütmilisi silbiridu.Kisa, koogamine ja lalin arendavadlapse artikulatsiooniaparaatija on ettevalmistuseks hääldamisele.Areneb ka lapse kõnetooni mõistmineja kõnetaju – sõnade äratundminekindlas situatsioonis.Edasise dialoogi sõnaline osa onvanema kanda: emakeele kõla jarütmi edasi andmine intonatsiooni,mängituslaulude, ilmeka kõne ja silbimängudekaudu. Laps vastab kontaktideleotsavaatamisega, kuulamisega,rõõmuga lähedusest, naeratusega,koogamise ja lalisemisega. Esimeseleluaastal on domineeriv motoornemäng: vaatamine, kuulamine,katsumine ja liikumine. Laps mängibüksinda, kuid koos suuremate lasteja täiskasvanutega saab mängida anna-võtamänge, mängituslaule, sõrmemänge.Suhtlusmängud annavadmaterjali mõistete kujunemiseks ja„mina“ arenguks. Esimesel eluaastalkogetu on olulise määravusega lapseedasises arengus – Kas vanemad iseolid rahulikud ja kindlad?, Kas emaoli pinges ja kannats stressi all?, Millinekeskkond valitses kodus?, Kas raadiooli pidevaks fooniks lapse tegutsemisele?,Kas lapse kuuldes tülitseti?.Ebasoodne keskkond väikelapseeasvõib oluliselt mõjutada inimeseenesekindlust ja sotsiaalseid oskusiedasises elus.Hilinenud, vaene või puuduv lalinvõib anda märku edaspidi tekkidavõivatest probleemidest kõne võitunnetustegevuse arengus.1-3-aastase lapse peamiseks tegevuseksVõgotski koolkonna järgi ontegutsemine esemetega, millest tulebtegevuslik-situatiivne suhtleminetäiskasvanuga. Dialoogi käigus arenebjõudsalt hääldamine, sõnavaraja grammatika. Dialoogi kõrval onendiselt suur tähtsus kehalisel kontaktil,vesteldakse samaaegselt niisõnade, meelete kui liigutuste abil.Rääkima õppimise viis on lastel erinev.On lapsi, kelle sõnavara täienebaeglaselt. Nende kõne on selgeja kergesti mõistetav. Teised lähevadkiiresti edasi, kasutades paljuise välja mõeldud sõnu. LogopeedMaigi Novek on oma lapsega kooskasvamiselteinud tähelepanekuidning jaganud neid ka teistele vanematele.Lapsele suunatud kõne olguemotsionaalne, aeglane ja otselapsele suunatud. Pidev lutiimeminetakistab häälitsemist, kärarikkasümbruses ei arene lapse kuulmine,vestluses saab laps osaleda ka ainulthäälitsedes.Hääldus areneb lihtsamalt artikulatsiooniltkeerulisemale, häälikudtäpsustuvad 3-4 eluaastaks (eestikeeles täpsustub kõige hiljem häälikIQ RA | 33