Eriline lapsR). Füsioloogilise e eakohase vaeghääldusepuhul võib esineda:Häälikute puudumist(kaashäälik sõna alguses, lõpusja konsonantühendis);Asendamist asehäälikutega( s=t, k=t, r=l, r=n, v=l, l=j);Segistamist (r=l, t=k);Moonutamist.Eesti väikelapse kõnele on iseloomulikpassiivne artikulatsioon,palatalisatsioon (pehmendamine),ebaselgus ning interdentaalsus(keel liigub hammaste vahelt välja).Põhjuseks on keelelihaste nõrkusja keeleliigutuste diferentseerimatus,hambumusprobleemid. Häälikutei kasutata kõigis positsioonides(nii sõna alul, sees kui lõpus, kuigimõnes positsioonis võib häälikolemas olla), häälik võib puududahäälikuühendeis.Tähele tuleks panna asendushäälikutekõla. Artikulatsiooniaparaadiarengu tõttu on asehäälikud seaduspärased.Kinnistuda võivad kõlalt õigelehäälikule lähedased, motoorseltaga erinevad asehäälikud, nagunäiteks uvulaarne (moodustuskohtvale – kurgunibu) või velaarne (moodustuskohtvale – pehme suulagi) R,samuti lateraalne (külgmine) S-häälik.Kuna moonutused on püsiva iseloomuga,on varajane logopeedilinesekkumine põhjendatud. Enamlevinudmurehäälikud on R, S, K ja Õ,mida saab logopeedi juhendamiselmänguliselt õigeks kujundada.Keelevahendite lisandudes järgnebkõne-eelsele perioodile sujuvaltgrammatika-eelne periood 11-elukuustkuni teise eluaasta lõpuni. Lapsreageerib tuttavale sõnale, millelelisandub osutamine või viibe. Edasitunneb laps ära ka fraasi moodustavaidsõnu, kuid ei taju neid veelgrammatilises seoses. Laps kasutabise ühesõnalauset, täiendades sedažestidega. Sõna silbistruktuur võiblüheneda, häälikkoostis on moonutatud.1-1,5aastaselt on uute sõnadelisandumine vähene, ülekaalus onnominatiivne (nimetav) sõnavara.Teise eluaasta keskel toimub aktiivnesõnavara areng, laps kasutab sõnadesosaliselt õigeid häälikuid, kunafoneemikuulmise areng ennetab artikuleerimisearengut (kuuleb õigetkõla, aga ise ei suuda veel õigesti öelda).Teise eluaasta lõpul algab grammatikaomandamise periood. Märkselleks on kahesõnalause kasutamisealgus. Kahe aastane laps hakkabkasutusele võtma sõnavorme. Lapsotsib ja katsetab sõnalõppude lisamisega,segistab vorme. Eeldusekson suhete(koht, objekt, aeg) mõistmine,mille eelduseks omakorda ontaju ja praktiline tegevus. Teise eluaastakeskpaigani omandab laps sõnuaeglaselt ja individuaalsed erinevusedon siin väga suured. Sõnadeomandamine kasvab aktiivselt vanuses1,5-2 aastat. Järgneval, grammatikaomandamise perioodil kasvväheneb, et aktiviseeruda uuesti vanuses2,5-3 aastat. Kogu arengu perioodililmnevad indiviidist lähtuvadiseärasused.Uute sõnade omandamine nõuablapselt täpsustuvat foneemikuulmistja hääldusoskust ning kujutlusi objektidestja nähtustest. Ebaõige sõnakasutustuleneb kujutluste ebatäpsusest,objektide eristamisvõimepuudulikkusest (kass, jänes = kutsu,apelsin, tomat = õun vms).Sõnaliigiti domineerivad 2-4aastastelaste kõnes kasutussageduselttegu-, ase- ja määrsõnad. Kasutatavlause on lühike ja kõne situatiivne.Sõnatähenduse arengu etapid sõltuvadlapse kognitiivsest arengust, lastesõnad on esialgu individuaalse tähendusega,sõna kuulub situatsioonikoostisesse või on objekti ühekstunnuseks. Väikelapsel esineb mitmetähenduslikkuseetapp, järgnebpiiratud nominatiivsuse etapp, st sõnakasutuson situatiivselt piiratud.Sõnavaratöös tuleks keskenduda kujutlustetäpsustamisele ja rühmitamisoskusearendamisele.Teise eluaasta lõpul ja kolmandaalul saab alguse sõnaloomeperiood.Laps loob erineval moel uudissõnu.Sõnatuletuse esimesel etapil vanuses2,5-4 aastat on iseloomulik tuletamineanaloogia alusel, tuletise alusekson otseselt tajutavad esemed,nähtused, tunnused ja tegevused.Tuletusmalli kasutatakse ülegeneraliseeritult(kollakas = täpikas, kirjutab= marjatab (sööb marju), lumine= ruudune jne). Järgnevalt arenebkorrelatiivne sõnatuletus (kass-kassike,pall-pallike): Eakohase arengugalastel võib sõnaloomeoskust teadlikkustada,kasutades sõnamänge lasteluulestja luues ka ebatraditsioonilisituletisi (susserdaja-pusserdaja,pätsik-mätsik, nipsik-nöpsik).Kolmeaastane laps valdab harilikult:KäändevormeTegusõna käskivat kõneviisiKindla kõneviisi olevikuja mineviku vormeTegevusnimesidLaiendatud lihtlausetkoond- ja liitlausetSõnavara ligikaudu 1000 sõnaulatuses (siin andmed erinevad)HääldamistJärgmisel korral kirjutan lasteaialapsestja alakõnest nii üldiselt kui annanerinevate astmete iseloomustused.34 | EESTI MOSLEMITE KUUKIRI
Lisateavet lapsestLISATEAVET LAPSESTRubriigi autor: AnnelyKUIDAS TAGADA, ET TEIE LAPSE TOIDUS OLEKS PIISAVALT RAUDA?Esimese eluaasta lõpul teie beebikasvab ja areneb kiiresti. Selleks vajabteie laps tervislikku ja tasakaalustatudning toitaineterikast toitu.Kindlasti peab selles olema piisavaltrauda. Raud on vajalik mitmete elutähtsateorganismi funktsioonidetoimimiseks, sealhulgas kasvamiseksja aju arenguks. Kuna beebid vajavadsuhteliselt palju rauda, siis võibneil rauavaese toidu söömisel tekkidakergesti rauapuudus. Kui raua taseorganismis on liiga madal, siis võibteie beebi olla väsinud ja jõuetu. Organismimadal rauatase võib viia paljutõsisema olukorrani – tekib rauavaegusaneemia.See võib mõjutadabeebi arengut väga pikalt.Väikelaps vajab 1 kuni 3 aasta vanusesiga päev vähemalt 6 mg rauda,et tagada tema eakohane kasvamineja areng. Lapse toiduvalikus peabolema rohkelt rauarikkaid toite. Kõigeparemini imendub teie beebi organismiskalas ja punases lihas leiduvraud. Teised rauaallikad on rukkileib,läätsed, türgi oad ja tumerohelisedlehtaedviljad. Tervislikuks ja tasakaalustatudtoitumiseks peab beebisööma iga päeva vähemalt üheportsu liha või kala. Taimetoidul olevadbeebid peavad päevas söömavähemalt kahte ülalpool nimetatudraua allikat. Te võite pakkuda lapseletoidu kõrvale lahjendatud suhkrutapuuviljamahla või desserdina kiivit,sest need sisaldavad C-vitamiini, misaitab raual organismis imenduda.Piim on ka sellel eluetapil endiselttoiduvaliku tähtis koostisosa ningspetsiaalselt lastele valmistatud vitamiinideja toitainete rikas piim aitabneil kätte saada igapäevase vajalikurauakoguse. Erinevalt tavalisest lehmapiimastkatab 2 tassi üle 1 aastastelelastele mõeldud spetsiaalnepiim suure osa lapse päevasestrauavajadusest. Sama koguse rauasaamiseks lehmapiimast peaks lapsjooma seda 20 liitrit! Isegi tasakaalustatudtoitumise korral on keerulinekätte saada soovitatavat päevastrauakogust. Väikelaste piim moodustabvaid ühe osa lapse päevasest toiduvalikust.2 tassi on ~500 ml.Toome siinkohal ära mõned rauarikkadtoiduained ja neis sisalduvaraua koguse, et aidata teil planeeridalapse toitmist.RAUA ALLIKAD:1 teelusikas spinatit - 0,6 mg rauda2 teelusikat praetud türgi ube - 0,6mg rauda20 g kanarinda - 0,1 mg rauda20 g veise hakkliha - 0,5 mg rauda1 keskmine täisteraleiva viil - 0,9mg rauda1 teelusikas läätsi -1 mg rauda½ keedetud muna - 1,2 mg rauda500 ml „Milumil Kindermilch Plus” -piimasegu 6 mg raudaIQ RA | 35