Iqra kuukiri nr.36 - Islam

Halal viisil looma tapmisestde tapmisele uimastusega tapmisekõrval võrdsed õigused. 30UIMASTAMISE VASTUEuroopas peetakse reeglina loomadetapmisele eelnevat uimastamistkõige valutumaks tapmismeetodiks.Kuid kas oleme siiski kindlad,et uimastamine on loomade suhteskõige inimlikum käitumine või lasemeend lihtsalt mõjutada pigem sellest,mida me näeme, kui sellest, misloomaga tegelikult toimub?Kas ei kasutata elektrit mitte vägalaialdaselt üle maailma inimeste piinamiseks(näiteks vanglates ja sõjakolletes)?Kuidas võime me siis niikindlalt väita, et loom, kellele antakseelektrilöök, mingit valu ei tunne?Suurbritannia Farmiloomade Heaolunõukogu 31 on oma 2003. aasta juuniraportis selgelt kirjutanud: „Vägaraske on tapmise protsessil loomadevalu ja stressi teaduslikul viisil objektiivseltmõõta.“ 32 Miks siis kirjeldataksereligioosset või otsest veristamistkui julma ja valurikast meetodit,kui FAWC-l endal ei ole mingeidobjektiivseid teaduslikke tõendeidoma oletuste kinnitamiseks? Paljudestuurimustest (Schulze, Horder,Hill, Sir Evans, Burrow, Levinger, Bell,Openshaw, Hayhurst jne) selgub, et30 Rezgui 2010:23.31 Farm Animal Welfare Council(FAWC)32 Nr 194, lk 34.religioosse veristamise käigus tunnebloom valu väga vähe või üldsegimitte. 33Sotsioloog Noélie Vialles väidab,et inimesed eelistavad uimastamist,kuna selle puhul loom ei saa end liigutadaja seega tundub pealtvaatajatele,et ta piinleb vähem: „Reeglinavõtavad need, kes asjast teadlikudpeaksid olema, oma analüüsi kokkusellega, et veristamiseelse uimastamisetõhusus ei ole kindel, aga kunaotsese veristamise pilt tundub inimsilmajaoks vägivaldsem, tuleks loomienne tapmist uimastada, olguuimastamise tagajärg loomale millinetahes. Uimastamine kõrvaldabkindlasti ühe asja ja see on inimesteebameeldivustunne. „Kui piin on olemas,siis vaid uimastamise hetkel jasee on nii kiire ja brutaalne, et loomalpole aega seda tunda.“ Siiski tuleksseda teooriat kontrollida – teadlasedei ole sugugi nii kindlad. Kindlastikõrvaldab uimastamine igasuguseidsilmaga nähtavad piinlemistunnusedvõi õigemini öeldes – uimastamisetulemusena ei ole loom enamvõimeline end liigutama, et oma piinakuidagi väljendada.“ 34Noélie Vialles püstitab seega üheväga olulise küsimuse: Kas uimastaminekõrvaldab piina enda või vaid33 Why Stunning Animals Prior toSlaughter Cannot Be Accepted byMuslims?34 Vialles 1999:207-216.võime seda väljendada? 35 Ta esitabküsimuse klassikaliste valu mõõtmisemeetodite hindamiseks, nagu näitekslaugude, sarvkesta ja jalgade refleksid.Need refleksid ei kao uimastamisepuhul mitte valu puudumise,vaid uimastamisest tingitud füüsilisehalvatuse tõttu, samal ajal kui ajufunktsioonid jäävad samaks. Otseseveristamise puhul on tulemus vastupidine:loom ei tunne valu, sest ta onajusurnud (mida tõestab konstantneelektroentsefalogramm), kuid samasvõivad ta keha refleksid veel 1-3 minutittoimida. 36Näitena võib siinkohal tsiteeridaka professor Schulze’i ja dr Hazemitööd 37 , mille kohaselt otsese veristamiseläbi tapetud vasikate puhulnäitas elektroentsefalogrammajusurma hilisemalt 23 sekundi pärast,samal ajal kui uimastatud vasikateelektroentsefalogramm jõudisajusurma näiduni peale 28 sekundimöödumist. Seega, hoolimata uimastamiseeksitavast välisest efektiivsusest(loom kukub kohe kokkuega liiguta enam üldse), saabub ajusurmsellele loomale hoopis hiljemkui religioosse veristamise puhul.Oma väitekirjas kinnitab veterinaarkirurgdr Luc 38 , et valu puudumineuimastamise puhul ei ole kunagitõestatud ja võib väita, et liikumineelektroentsefalogrammil uimastamiseajal on märk looma piinlemisest.Samuti lisab dr Luc, et motoorsekäitumise puudumine loomal ei tähendaveel, et piin samuti puuduks:„... rohud, elekter ja hirm võivad loomalihased paraliseerida, nii et ta eisaa enam ei liigutada ega häält teha,samas kui närvisüsteemi tundlikudosad on sellest puutumata.“Suurbritannia Moslemite nõukoguon välja toonud järgmised uimastamisegaseotud probleemid:35 Vialles 1999:207-216.36 Pouillaude 1992.37 Schuzle 1978:62-66.38 Luc 1983.8 | EESTI MOSLEMITE KUUKIRI