Iqra kuukiri nr.36 - Islam

Eriline lapsR). Füsioloogilise e eakohase vaeghääldusepuhul võib esineda:Häälikute puudumist(kaashäälik sõna alguses, lõpusja konsonantühendis);Asendamist asehäälikutega( s=t, k=t, r=l, r=n, v=l, l=j);Segistamist (r=l, t=k);Moonutamist.Eesti väikelapse kõnele on iseloomulikpassiivne artikulatsioon,palatalisatsioon (pehmendamine),ebaselgus ning interdentaalsus(keel liigub hammaste vahelt välja).Põhjuseks on keelelihaste nõrkusja keeleliigutuste diferentseerimatus,hambumusprobleemid. Häälikutei kasutata kõigis positsioonides(nii sõna alul, sees kui lõpus, kuigimõnes positsioonis võib häälikolemas olla), häälik võib puududahäälikuühendeis.Tähele tuleks panna asendushäälikutekõla. Artikulatsiooniaparaadiarengu tõttu on asehäälikud seaduspärased.Kinnistuda võivad kõlalt õigelehäälikule lähedased, motoorseltaga erinevad asehäälikud, nagunäiteks uvulaarne (moodustuskohtvale – kurgunibu) või velaarne (moodustuskohtvale – pehme suulagi) R,samuti lateraalne (külgmine) S-häälik.Kuna moonutused on püsiva iseloomuga,on varajane logopeedilinesekkumine põhjendatud. Enamlevinudmurehäälikud on R, S, K ja Õ,mida saab logopeedi juhendamiselmänguliselt õigeks kujundada.Keelevahendite lisandudes järgnebkõne-eelsele perioodile sujuvaltgrammatika-eelne periood 11-elukuustkuni teise eluaasta lõpuni. Lapsreageerib tuttavale sõnale, millelelisandub osutamine või viibe. Edasitunneb laps ära ka fraasi moodustavaidsõnu, kuid ei taju neid veelgrammatilises seoses. Laps kasutabise ühesõnalauset, täiendades sedažestidega. Sõna silbistruktuur võiblüheneda, häälikkoostis on moonutatud.1-1,5aastaselt on uute sõnadelisandumine vähene, ülekaalus onnominatiivne (nimetav) sõnavara.Teise eluaasta keskel toimub aktiivnesõnavara areng, laps kasutab sõnadesosaliselt õigeid häälikuid, kunafoneemikuulmise areng ennetab artikuleerimisearengut (kuuleb õigetkõla, aga ise ei suuda veel õigesti öelda).Teise eluaasta lõpul algab grammatikaomandamise periood. Märkselleks on kahesõnalause kasutamisealgus. Kahe aastane laps hakkabkasutusele võtma sõnavorme. Lapsotsib ja katsetab sõnalõppude lisamisega,segistab vorme. Eeldusekson suhete(koht, objekt, aeg) mõistmine,mille eelduseks omakorda ontaju ja praktiline tegevus. Teise eluaastakeskpaigani omandab laps sõnuaeglaselt ja individuaalsed erinevusedon siin väga suured. Sõnadeomandamine kasvab aktiivselt vanuses1,5-2 aastat. Järgneval, grammatikaomandamise perioodil kasvväheneb, et aktiviseeruda uuesti vanuses2,5-3 aastat. Kogu arengu perioodililmnevad indiviidist lähtuvadiseärasused.Uute sõnade omandamine nõuablapselt täpsustuvat foneemikuulmistja hääldusoskust ning kujutlusi objektidestja nähtustest. Ebaõige sõnakasutustuleneb kujutluste ebatäpsusest,objektide eristamisvõimepuudulikkusest (kass, jänes = kutsu,apelsin, tomat = õun vms).Sõnaliigiti domineerivad 2-4aastastelaste kõnes kasutussageduselttegu-, ase- ja määrsõnad. Kasutatavlause on lühike ja kõne situatiivne.Sõnatähenduse arengu etapid sõltuvadlapse kognitiivsest arengust, lastesõnad on esialgu individuaalse tähendusega,sõna kuulub situatsioonikoostisesse või on objekti ühekstunnuseks. Väikelapsel esineb mitmetähenduslikkuseetapp, järgnebpiiratud nominatiivsuse etapp, st sõnakasutuson situatiivselt piiratud.Sõnavaratöös tuleks keskenduda kujutlustetäpsustamisele ja rühmitamisoskusearendamisele.Teise eluaasta lõpul ja kolmandaalul saab alguse sõnaloomeperiood.Laps loob erineval moel uudissõnu.Sõnatuletuse esimesel etapil vanuses2,5-4 aastat on iseloomulik tuletamineanaloogia alusel, tuletise alusekson otseselt tajutavad esemed,nähtused, tunnused ja tegevused.Tuletusmalli kasutatakse ülegeneraliseeritult(kollakas = täpikas, kirjutab= marjatab (sööb marju), lumine= ruudune jne). Järgnevalt arenebkorrelatiivne sõnatuletus (kass-kassike,pall-pallike): Eakohase arengugalastel võib sõnaloomeoskust teadlikkustada,kasutades sõnamänge lasteluulestja luues ka ebatraditsioonilisituletisi (susserdaja-pusserdaja,pätsik-mätsik, nipsik-nöpsik).Kolmeaastane laps valdab harilikult:KäändevormeTegusõna käskivat kõneviisiKindla kõneviisi olevikuja mineviku vormeTegevusnimesidLaiendatud lihtlausetkoond- ja liitlausetSõnavara ligikaudu 1000 sõnaulatuses (siin andmed erinevad)HääldamistJärgmisel korral kirjutan lasteaialapsestja alakõnest nii üldiselt kui annanerinevate astmete iseloomustused.34 | EESTI MOSLEMITE KUUKIRI