persoon Ri<strong>in</strong>a Sildos, elu nagu filmis meik: Reet Härmat, riided: Max Mara 10 INTIME I kevad/spr<strong>in</strong>g 2011
persoon tekst: tiit efert fotod: anu hammer Filmiprodutsent Ri<strong>in</strong>a Sildose käe all on hakanud filmielu elama sellised l<strong>in</strong>ateosed nagu „Polli päevikud“, „Leiutajateküla Lotte“, „Klass“, „M<strong>in</strong>a ol<strong>in</strong> si<strong>in</strong>“. Tänavu kevadel valmib Ri<strong>in</strong>a Sildose osalusel ka te<strong>in</strong>e täispikk Lotte multifilm „Lotte ja kuukivi saladus“ n<strong>in</strong>g Pariisis on käimas mängufilmi „Veel üks croissant“ võtted, mille produtsendiks ta samuti on. „Veel üks croissant“ on Eesti-Prantsuse-Belgia koostööfilm, mille ettevalmistam<strong>in</strong>e on olnud päris pikk ja aeganõudev protsess. Filmi stsenarist ja režissöör on Ilmar Raag, kelle käe all valmis samuti Ri<strong>in</strong>a produtseeritud, koolivägivallast pajatav l<strong>in</strong>ateos „Klass“, mida võib pidada üheks läbi aegade edukaimaks Eesti filmiks – see on müüdud 91 riiki ja saanud enam kui 70 rahvusvaheliselt festivalilt 25 auh<strong>in</strong>da. Täispikk animafilm „Lotte ja kuukivi saladus“ valmib Eesti Joonisfilmi ja Läti filmitootmisfirma Rija Films koostööna. Eesti k<strong>in</strong>opublik näeb filmi mais, seejärel algab filmi rahvusvahel<strong>in</strong>e elu. Eelm<strong>in</strong>e lugu „Leiutajateküla Lotte“ valmis 2006 ja vallutas laste südamed ka mujal maailmas, filmi on nähtud enam kui 55 riigis. Filmi „Veel üks croissant“ puhul räägiti palju prantsuse tippnäitleja Gérard Depardieu palkamisest, kellega pidasite läbirääkimisi. Miks on nii olul<strong>in</strong>e kuulsa näitleja – seekord siis filmilegend Jeanne Moreau – kaasam<strong>in</strong>e ja miks kaup Depardieuga katki jäi? Mulle meeldivad need spekulatsioonid – kõigile meeldib näitlejaid rollidesse paigutada ja unistada. Filmi tegem<strong>in</strong>e on pikk protsess ja näitlejate valik on üks väga olul<strong>in</strong>e osa sellest, sest sellega on eriti mujal maailmas seotud ka filmi f<strong>in</strong>antseerim<strong>in</strong>e. Rahvusvaheliselt tuntud näitleja tagab teatud huvi filmi vastu n<strong>in</strong>g vastavalt ka sissetuleku. Loomulikult ei saa see k<strong>in</strong>dlustada filmile 100% edu. Kui lugu on nõrk, siis esimestel nädalatel vaatajad võib-olla tulevad k<strong>in</strong>no oma lemmiknäitlejat vaatama, aga edaspidi huvi hääbub. Depardieu kõrval kaalusime ka teisi prantsuse meesnäitlejaid. Prantsusmaal on kolm globaalset meesstaari, kuid kahjuks ei sob<strong>in</strong>ud ükski neist oma tüpaažilt meie filmi. Jeanne Moreau kaasamisest unistasime pikalt n<strong>in</strong>g mul on hea meel, et ta luges stsenaariumi kahe päevaga läbi ja oli kohe nõus. Prantsuse näitlejatel on oma agendid, kes räägivad läbi peamiselt prantslastega, ja Eesti filmitootjatel on raske jalga ukse vahele saada. Ilmar Raag on küll ennast tõestanud filmitegijana – „Klass“ on olnud enneolematult edukas –, aga prantslaste jaoks on Ilmar võõras, tundmatu nimi. Seda enam tegi heameelt Jeanne Moreau usaldus tema vastu. Lotte ja ja kuukivi saladus Polli päevikud Milles seisneb Ilmar Raagi filmi „Klass“ fenomen? See on erakordne l<strong>in</strong>ateos, dramaturgiliselt väga tugev. Osatäitjad on ühtlasi ka loo kaasautorid. Noored mängisid enda jaoks tavapärases keskkonnas – neile sobis teema teravus, ausus ja otsekohesus. Koolivägivalla probleem on ju ülemaailmne: näiteks Venemaalt tuli la<strong>in</strong>ena kirju ja nende hulgas polnud a<strong>in</strong>satki negatiivset. Venelased mõistsid seda filmi väga hästi. Kahjuks peame tõdema, et filmis näidatud vaimne vägivald ümbritseb meid iga päev. See on osa olelusvõitlusest, mida võib ette tulla nii tööl kui ka perekonnas. Seetõttu on sihtgrupp, kellele see film korda läheb, väga suur – ja see on hirmutav. Teiselt poolt on loomulikult ka <strong>in</strong>imesi, kes on öelnud, et film annab liiga tugeva emotsiooni n<strong>in</strong>g nad ei suuda seda vaadata. Need on <strong>in</strong>imesed, kes on tulnud turvalisest keskkonnast ja elavadki õnnelikku, harmoonilist elu. Nemad ei ole selliste probleemidega kokku puutunud ja seetõttu on neil psüühiliselt keerul<strong>in</strong>e seda filmi taluda. „Klass“ on Eesti ühiskonnas aidanud kaasa diskussiooni puhkemisele ja see on näide sellest, kuidas kunst võib aidata kaasa maailma päästmisele. Väga julge samm oli sellist filmi teha. Teatud hulk õpetajaid tahtis seda isegi ära keelata, mis näitas, et puudutame väga teravat teemat ja oleme sisenemas n-ö keelatud alale. Film eelnes traagilistele sündmustele Soomes – koolitulistamisele. Soome on ka üks väheseid riike, kuhu „Klassi“ ei ole müüdud. Olen mitmeid kordi rääk<strong>in</strong>ud oma Soome kolleegidega ja nende jaoks ei olnud seda teemat võimalik ekraanilt vaadata – liiga vara ja liiga valus. See ajendas meid arendama ka teleseriaali, mis käsitleks sündmusi pärast koolitulistamist. Film püstitas küsimusi ja teleseriaal püüdis leida vastuseid. Mis on Lotte filmi fenomen? Filmil „Leiutajateküla Lotte“ oli Eesti k<strong>in</strong>os vaatajaid 56 000, millega tal on k<strong>in</strong>del koht Eesti filmide vaadatavuse esikümnes läbi aegade. Filmi edu taga on eeskätt Heiki Ernitsa väga hea kunstnikutöö, Janno Põldma loodud värvikad karakterid n<strong>in</strong>g Lotte maailma heatahtlikkus. See on erandlik, sest enamasti on lastelood kevad/spr<strong>in</strong>g 2011 I INTIME 11
Change language