persoon mustvalged: seal käib tants, trall ja tagaajam<strong>in</strong>e. Lotte puhul on olemas galerii, kuhu mahuvad kümned tegelaskujud. See on turval<strong>in</strong>e keskkond, kus puudub vägivald ja probleeme lahendatakse huumori n<strong>in</strong>g absurd<strong>in</strong>aljaga. Kuna olukordade lahendused ja tegelaste mõttemaailm ei ole Lotte filmis tavapärased, siis panevad need lapsi kaasa mõtlema, rikastavad nende maailma. Lotte on parim lapsehoidja maailmas. Mäletan isegi, kuidas võis<strong>in</strong> rahuliku südamega jätta lapse Lotte hoolde ehk Lotte filmi vaatama. M<strong>in</strong>d hämmastas, et mu tütar võis vaadata filmi neli korda päevas ja kaks kuud järjest. Alati leidis ta sealt midagi uut, sest Lotte filmi iga kaader on lihtsalt niivõrd detailirikas. Näiteks Lotte tuba – kõik detailid on hoolikalt valitud ja läbi joonistatud, igal pildil, maakaardil, trepil on oma lugu. „Lotte ja kuukivi saladus“ l<strong>in</strong>astub kevadel. Milliste ootustega läheb meeskond oma uue filmiga vaatajate ette? Usun Lotte tegijatesse n<strong>in</strong>g prognoos<strong>in</strong> samasugust edu, nagu oli eelmisel filmil. Uus film on dramaturgiliselt m<strong>in</strong>u arvates isegi huvitavam. Ka seekord on Lottel pikk ja põnev teekond ees, mille käigus ta viibib kõige uskumatumates kohtades ja kohtub toredate tegelaskujudega. Ka filmi visuaalne külg on lummav. Kust tekkis idee hakata Lotte kaubamärgi all er<strong>in</strong>evaid tooteid müüma? See oli väga lihtne ja kuidagi loogil<strong>in</strong>e jätk filmile endale. Vaatas<strong>in</strong> oma last, kes vaimustus Pipi kummikutest, n<strong>in</strong>g mõtles<strong>in</strong>, miks ei võiks ta rõõmustada hoopis Lotte kummikute üle. Juba algusest peale oli meie sooviks tuua lapsed spordi ja tervisliku toitumise juurde. Me ei anna Lotte kaubamärki välja kergekäeliselt: pakkumisi tuleb iga nädal, aga kaalume hoolega, kellele ja miks seda kasutada anda. Lotte tooted peavad lapsi arendama. Filmi tegem<strong>in</strong>e on pikk protsess. Kui pikalt sa ette tead, mis filmid on Eestis tulemas? Tean oma plaane aastani 2018, tavapäraselt läheb idee tekkimisest ekraanile jõudmiseni vähemalt 3–5 aastat. Suurte filmide puhul aga tunduvalt kauem. Eks see ole seotud ka sellega, et elame tillukesel turul ja suure eelarvega filmi on keerul<strong>in</strong>e rahastada – eelarved algavad 2-3 miljonist eurost, aga meie maksimumtoetus filmifondidest on 500 000 eurot. Olen kümme aastat korraldanud Pimedate Ööde filmifestivali ajal rahvusvahelist kaastootmisturgu nimega Baltic Event, mis on kujunenud Põhja- ja Ida-Euroopa suurimaks filmituruks. Selle käigus valitakse Skand<strong>in</strong>aaviast, Venemaalt, Eestist, Lätist, Leedust n<strong>in</strong>g Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest välja ligi 20 filmiprojekti, mida tutvustatakse võimalikele rahastajatele. Väga suur osa m<strong>in</strong>u ajast kulubki filmiprojektide lugemisele. Lisaks nendele, mis laekuvad meie, Rotterdami, Berli<strong>in</strong>i ja Cannes’i filmifestivali kaastootmisturgudele, pean olema kursis ka teiste Euroopa filmiprojektidega. Selle <strong>in</strong>fo põhjal tekib maatriks filmitööstuses toimuvast. Suudan prognoosida, millal üks või te<strong>in</strong>e film läheb tootmisesse ja kui edukas see saab olema. Aga m<strong>in</strong>gi kummal<strong>in</strong>e x-faktor on siiski filmikunstis alati olemas. Maagia, mis on seletamatu. Vahel võib üks väike film saavutada enneolematu edu, te<strong>in</strong>ekord täiesti korralik l<strong>in</strong>ateos aga läbi kukkuda, isegi kui on tehtud professionaalsed turunduskampaaniad. On see ilm, meeleolu, meediamüra, mis segab, ei tea... Mill<strong>in</strong>e on su lemmikfilm? Esimesena tuleb meelde „Kodanik Kane“, mis oli ka m<strong>in</strong>u diplomitöö teemaks. Viimase aja eredamaks elamuseks on Iñárritu „Baabel“. Eesti filmide puhul ei taha eelistust välja tuua, sest nendega on enamasti emotsionaalne side. Miks sa ajad rahvusvahelist filmiäri? Olen val<strong>in</strong>ud sellise tee. Tean, et lihtsam oleks toota väikse eelarvega Eesti filme. Meil on suurepäraseid autoreid ja tahan, et neid tuntaks ka väljaspool Eestit. Tahan vahetada meie lugusid, elusid, mõtteid teiste kultuuridega. Aga m<strong>in</strong>gi kummal<strong>in</strong>e X-faktor on siiski filmikunstis alati olemas. Ri<strong>in</strong>a Sildos End<strong>in</strong>e filmikriitik, Raadio 2 programmidirektor ja Eesti Raadio juhatuse liige. 2000. aastal valiti Eesti Filmi Sihtasutuse juhiks. Rahvusvahelise filmituru Baltic Event asutaja ja tegevjuht. Eesti Filmiajakirjanike Üh<strong>in</strong>gu ja Pimedate Ööde filmifestivali üks asutajatest. Koguperefilmi „Röövlirahnu Mart<strong>in</strong>“ kaasprodutsent. Tootnud kolm dokumentaalfilmi, nende hulgas „Afganistani armid“. Filmide „Klass“ (2007) „M<strong>in</strong>a ol<strong>in</strong> si<strong>in</strong>“ (2008) n<strong>in</strong>g animafilmide „Leiutajateküla Lotte“ (2006) n<strong>in</strong>g „Lotte ja kuukivi saladus“ (2011) produtsent; rahvusvaheliste koostööfilmide Chris Krausi „Polli päevikud“ (2010) ja Juha Wuolijoki „Hella W“ (2011) kaasprodutsent. 12 INTIME I kevad/spr<strong>in</strong>g 2011
ubriik www.boutiquecaprice.ee Tornimäe 5, Tall<strong>in</strong>n Tel 616 4405 kevad/spr<strong>in</strong>g 2011 I INTIME 13
Change language