in tiMe

persoon
tekst: tiit efert
fotod: anu hammer
Filmiprodutsent Riina Sildose käe all on hakanud filmielu elama sellised
linateosed nagu „Polli päevikud“, „Leiutajateküla Lotte“, „Klass“, „Mina olin siin“.
Tänavu kevadel valmib Riina Sildose osalusel ka
teine täispikk Lotte multifilm „Lotte ja kuukivi saladus“
ning Pariisis on käimas mängufilmi „Veel üks
croissant“ võtted, mille produtsendiks ta samuti on.
„Veel üks croissant“ on Eesti-Prantsuse-Belgia
koostööfilm, mille ettevalmistamine on olnud päris pikk ja aeganõudev
protsess. Filmi stsenarist ja režissöör on Ilmar Raag,
kelle käe all valmis samuti Riina produtseeritud, koolivägivallast
pajatav linateos „Klass“, mida võib pidada üheks läbi aegade
edukaimaks Eesti filmiks – see on müüdud 91 riiki ja saanud
enam kui 70 rahvusvaheliselt festivalilt 25 auhinda.
Täispikk animafilm „Lotte ja kuukivi saladus“ valmib Eesti
Joonisfilmi ja Läti filmitootmisfirma Rija Films koostööna.
Eesti kinopublik näeb filmi mais, seejärel algab filmi rahvusvaheline
elu. Eelmine lugu „Leiutajateküla Lotte“ valmis 2006
ja vallutas laste südamed ka mujal maailmas, filmi on nähtud
enam kui 55 riigis.
Filmi „Veel üks croissant“ puhul räägiti palju prantsuse
tippnäitleja Gérard Depardieu palkamisest, kellega pidasite
läbirääkimisi. Miks on nii oluline kuulsa näitleja – seekord
siis filmilegend Jeanne Moreau – kaasamine ja miks kaup
Depardieuga katki jäi?
Mulle meeldivad need spekulatsioonid – kõigile meeldib
näitlejaid rollidesse paigutada ja unistada.
Filmi tegemine on pikk protsess ja näitlejate
valik on üks väga oluline osa sellest,
sest sellega on eriti mujal maailmas seotud
ka filmi finantseerimine. Rahvusvaheliselt
tuntud näitleja tagab teatud huvi filmi
vastu ning vastavalt ka sissetuleku. Loomulikult
ei saa see kindlustada filmile 100%
edu. Kui lugu on nõrk, siis esimestel nädalatel
vaatajad võib-olla tulevad kinno oma
lemmiknäitlejat vaatama, aga edaspidi
huvi hääbub. Depardieu kõrval kaalusime
ka teisi prantsuse meesnäitlejaid. Prantsusmaal
on kolm globaalset meesstaari, kuid
kahjuks ei sobinud ükski neist oma tüpaažilt
meie filmi.
Jeanne Moreau kaasamisest unistasime
pikalt ning mul on hea meel, et ta luges
stsenaariumi kahe päevaga läbi ja oli kohe
nõus. Prantsuse näitlejatel on oma agendid,
kes räägivad läbi peamiselt prantslastega,
ja Eesti filmitootjatel on raske jalga
ukse vahele saada. Ilmar Raag on küll
ennast tõestanud filmitegijana – „Klass“
on olnud enneolematult edukas –,
aga prantslaste jaoks on Ilmar võõras, tundmatu nimi. Seda
enam tegi heameelt Jeanne Moreau usaldus tema vastu.
Lotte ja
ja kuukivi saladus
Polli
päevikud
Milles seisneb Ilmar Raagi filmi „Klass“ fenomen?
See on erakordne linateos, dramaturgiliselt väga tugev.
Osatäitjad on ühtlasi ka loo kaasautorid. Noored mängisid
enda jaoks tavapärases keskkonnas – neile sobis teema teravus,
ausus ja otsekohesus.
Koolivägivalla probleem on ju ülemaailmne: näiteks Venemaalt
tuli lainena kirju ja nende hulgas polnud ainsatki negatiivset.
Venelased mõistsid seda filmi väga hästi. Kahjuks peame
tõdema, et filmis näidatud vaimne vägivald ümbritseb meid
iga päev. See on osa olelusvõitlusest, mida võib ette tulla nii tööl
kui ka perekonnas. Seetõttu on sihtgrupp, kellele see film korda
läheb, väga suur – ja see on hirmutav.
Teiselt poolt on loomulikult ka inimesi, kes on öelnud, et film
annab liiga tugeva emotsiooni ning nad ei suuda seda vaadata.
Need on inimesed, kes on tulnud turvalisest keskkonnast ja elavadki
õnnelikku, harmoonilist elu. Nemad ei ole selliste probleemidega
kokku puutunud ja seetõttu on neil psüühiliselt
keeruline seda filmi taluda.
„Klass“ on Eesti ühiskonnas aidanud kaasa diskussiooni puhkemisele
ja see on näide sellest, kuidas kunst võib aidata kaasa
maailma päästmisele. Väga julge samm oli sellist filmi teha.
Teatud hulk õpetajaid tahtis seda isegi
ära keelata, mis näitas, et puudutame
väga teravat teemat ja oleme sisenemas
n-ö keelatud alale.
Film eelnes traagilistele sündmustele
Soomes – koolitulistamisele. Soome on
ka üks väheseid riike, kuhu „Klassi“ ei ole
müüdud. Olen mitmeid kordi rääkinud
oma Soome kolleegidega ja nende jaoks ei
olnud seda teemat võimalik ekraanilt vaadata
– liiga vara ja liiga valus. See ajendas
meid arendama ka teleseriaali, mis käsitleks
sündmusi pärast koolitulistamist.
Film püstitas küsimusi ja teleseriaal
püüdis leida vastuseid.
Mis on Lotte filmi fenomen?
Filmil „Leiutajateküla Lotte“ oli Eesti
kinos vaatajaid 56 000, millega tal on
kindel koht Eesti filmide vaadatavuse
esikümnes läbi aegade. Filmi edu taga on
eeskätt Heiki Ernitsa väga hea kunstnikutöö,
Janno Põldma loodud värvikad karakterid
ning Lotte maailma heatahtlikkus.
See on erandlik, sest enamasti on lastelood
kevad/spring 2011 I INTIME 11