TALLINNA ORBIIDIL

transpordiühendusi. Keskustest kaugemal
asuvad elamualad saab koondada raudteede
äärde. Mida kaugemal keskustest ja mitmekesisest
transpordivõrgustikust, seda
enam peaks esile tõstma kohalikke väärtuseid.
Lokaalseks lisaväärtuseks võib olla ajalooline,
kogukondlik ja institutsionaalne identiteet.
Ajaloolise kihistuse sidusid oma
lahendusse Kopli, Kurna (Kiili) ja Astangu
tööd. Rae planeering lisas olemasolevasse
elamurajooni uued talukompleksid kui kogukondliku
identiteedi kujundajad. Naissaare
töö seevastu katsetab uut struktuuri,
milles ei kajastu ajaloolised kihistused
ega looduse eripärad, luues sellega vabaduse
uue elumudeli kujunemiseks. Samas
tekib kahtlus uute alade hõivamise vajalikkuses,
kuna Eesti rahvaarv väheneb.
Hoonestus maastikus
Traditsioonilist Eesti maastiku hoonestust
kirjeldab hajaküla. Sealne talu arvestab
ümbritseva maastiku omapäradega, mis
teda toidab. Vastukaaluks talule muutub
tihedas linnaruumis paikneva maja suhe
maaga ebaoluliseks. Tema tagamaa asub
kaugemal, linnast väljas. Linnamaja püüab
pigem kokku koonduda, et olla võimalikult
ressursisäästlik. Seega tekib küsimus, kas
maale koliv linnaelanik peaks ka seal olema
ruumi suhtes kokkuhoidlik, et säästa
maad, mille potentsiaali ta ei kasuta?
Võimalus maastikuga tihedalt koos elada
ja seda päriselt kasutada tekitab elanikes
ümbritseva suhtes hoolivama suhtumise.
Samas on taluliku ja loodusesse integreeruvate
elamute puhul jalajälg maastikus
oluliselt suurem ja hajalioleku tõttu kommunikatsioonide
väljaehitamine keerukam.
Seda saab aga kompenseerida maa
potentsiaali ära kasutamisega. Elamise
maastikku hajutamise näiteks on Sausti
(Kiili) ja suuresti ka Rae töö, mis rakenda-
Mustamäe, Lasnamäe and Kopli make use
of the proximity of the services in Tallinn
and good transport links. Residential areas
that are located far from centres may
be concentrated next to railways. The farther
the residential area is from the centre
and the diverse transport links, the more it
should appreciate the local values.
The local added value may be either a historical,
social or institutional identity. A
historical layer was included in the works
of Kopli, Kurna (Kiili) and Astangu. Rae
planning added new farm housing complexes
to the existing residential area thus
forming a new social identity. However, the
work of Naissaar experiments with a new
structure that includes neither historical
nor natural layers, but is therefore freer to
design a new model of living. At the same
time, there emerges also a question of the
necessity to occupy new areas as the number
of people living in Estonia is slowly decreasing.
Building in landscape
Traditional Estonian landscape is characterised
by dispersed villages. A farm in
the given village always considers the surrounding
landscape feeding it. Contrary to
the farmhouse, the relation between a city
building and the surrounding land remains
unimportant. A city building’s reserve is
far from the city and thus the given housing
type tries to concentrate itself to be as
economical as possible. Therefore another
question arises – should a city resident
moving to the country still be as sparing of
the land whose potential he does not use?
The possibility to live closely together and
use the landscape makes people more caring
about their surroundings. Yet, the carbon
footprint of farm-like housing closely
integrated to nature is much larger. And
similarly the dispersed housing makes
18