Karjääriõpetus - Rajaleidja
Karjääriõpetus - Rajaleidja
Karjääriõpetus - Rajaleidja
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Töömaailma tundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel<br />
2.3 Haridustee: erialad, haridussüsteem, formaalne ja mitteformaalne haridus, hariduse<br />
ja tööturu vahelised seosed<br />
Käsitlus<br />
EV põhiseaduse (§ 29 lõige 1) järgi on igal inimesel õigus vabalt valida tegevusala, elukutset<br />
ja töökohta. Oluline on siinkohal märkida, et tegevusala vaba valik algab haridustee planeeri-<br />
misega, mitte alles pärast õpinguid tööle asumisega. Seega on gümnaasiumi õpilased oma<br />
esimese valiku teinud juba pärast põhihariduse omandamist, valides haridustee jätkamise<br />
suunaks üldhariduslikud õpingud. Ees ootavad uued võimalused haridustee planeerimiseks<br />
või ka tööle asumiseks.<br />
Eespool nimetatud põhiseadusliku õiguse tagamiseks on Eestis kujundatud kooli- ja muude<br />
haridusasutuste võrk. Üheskoos ühiskonna arengu ja muude selles kulgevate protsessidega<br />
muutub ja areneb ka riigi haridussüsteem. Nüüdisaegsed tehnoloogiad, turumajanduslik<br />
tööturg ja inimeste endi sisemine motiveeritus on need tegurid, mis ajendavad inimesi<br />
omaks võtma pidevõppe põhimõtteid. Ühelt poolt see ja teisalt üha suurenev haridustee<br />
katkestanud noorte arv tingivad selle, et haridussüsteem muutub paindlikumaks, pakkudes<br />
õppuritele erinevaid õppevorme ja uusi erialasid. Nii on see ka Eestis.<br />
Pärast üldkeskhariduse omandamist on haridustee jätkamiseks järgmised võima-<br />
lused.<br />
Kutseõpe keskhariduse baasil<br />
Kõrghariduse omandamine rakenduslikul suunal<br />
Kõrghariduse omandamine akadeemilisel suunal<br />
Täiendada ennast erinevatel täiskasvanute täienduskoolituskursustel<br />
Oluline on suunata õpilasi eristama ja selgeks mõtlema nende erinevate õpete eesmärgid.<br />
Haridusvaliku tegemisel peaks õpilane lähtuma oma huvidest, kalduvustest, eeldustest<br />
ja muust kooskõlas tööturu nõudluse ja reaalsete võimalustega. Näiteks sõltub riigieksamite<br />
valikust ja nende sooritamise edukusest see, millisesse kooli ja millisele õppekohale<br />
(tasuline või tasuta) õppima pääseb. Oluline on see, et õpilane oskaks tähelepanu pöörata<br />
ka teatud õigusteguritele, näiteks koolitusloa puudumise ja/või akrediteerimata õppekavaga<br />
erialal õppimisega seonduvatele ohtudele.<br />
Kutseõpe keskhariduse baasil<br />
Õppe eesmärk on omandada teadmised, oskused ja hoiakud iseseisvaks oskustööks. Õppe<br />
maht on 0,5–2,5 aastat (s.o 20–100 õppenädalat), muusika ja esituskunstide õppekava järgi<br />
kuni 3 aastat (s.o 120 õppenädalat). Ka pärast kutsekeskhariduse õppekava läbimist on<br />
võimalus jätkata haridusteed kõrghariduse tasemel.<br />
Haridus- ja Teadusministeerium esitab igal aastal kutseõppeasutustele riikliku koolitustellimuse,<br />
millega luuakse eeldused tööturu vajadustele vastavate töötajate koolitamiseks.<br />
Riikliku koolitustellimuse õppekohtadele tagatakse riiklik rahastamine. Ilmselt kasvab riikliku<br />
koolitustellimuse õppekohtade arv tehnika-, ehitus- ja isikuteeninduse erialadel, väheneb<br />
aga ärinduse ja halduse õppesuunal.<br />
Alates 2004/2005. õppeaastast on kutseõppeasutustes võimalik õppida täis- ja osakoormusega<br />
õppes.<br />
KARJÄÄRIPLANEERIMINE JA ELUKESTEV ÕPE • Gümnaasium 147
Change language