Võrtsjärve piirkonna üldplaneering - Rõngu Vald
Võrtsjärve piirkonna üldplaneering - Rõngu Vald
Võrtsjärve piirkonna üldplaneering - Rõngu Vald
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERNG<br />
Olulisemad rohelised koridorid rahvusvaheliste tuumalade vahel kulgevad<br />
üle rahvusliku tähtsusega tuumalade. Detailsematel planeeringutasemetel<br />
tuleb tähelepanu pöörata rahvusliku tähtsusega tuumalade<br />
säilitamisele ja roheliste koridoride läbitavuse kindlustamisele ulukite<br />
jaoks.<br />
Võrtsjärve <strong>piirkonna</strong> üldplaneeringus on arvestatud esialgsete lähteandmetega<br />
rohelise võrgustiku planeerimise projektist (vt Lisa 5).<br />
Rohelise võrgustiku planeerimine ja tuumalade valik tuleb täpsustada<br />
eraldi projektiga.<br />
1.1.5 Rahvastik ja tööturg<br />
Võrtsjärve <strong>piirkonna</strong> keskmine asustustihedus on käesoleval ajal<br />
6,7 in/km², mis on ühe kolmandiku võrra madalam ka Eesti keskmisest<br />
maarahvastiku asustustihedusest (10,3 in/km²). Madal rahvastikutihedus<br />
näitab vajadust väga ratsionaalselt planeerida <strong>piirkonna</strong> teenindusvõrku,<br />
viidates ühtlasi ka võimalikele probleemidele uute ettevõtluste<br />
tööjõuga varustamisel.<br />
65-aastaste ja vanemate inimeste osatähtsus on regioonis 15,7% elanikkonnast,<br />
mis ületab Eesti maarahvastiku sellesisulise keskmise<br />
(14,5%). Eriti problemaatilised on selles osas Puka, Põdrala ja Kolga-<br />
Jaani vallad (65-aastasi ja vanemaid inimesi vastavalt 18,7; 17,4 ja<br />
18,1% elanikkonnast). Alla keskmise on vanurite osatähtsus vaid<br />
Viiratsi vallas, kõikides ülejäänud valdades on vanurite osakaal üle<br />
Eesti kogurahvastiku ja ka Eesti maarahvastiku keskmist.<br />
Eesti ning kogu maarahvastikuga võrreldes võib positiivsena märkida<br />
laste keskmisest suuremat osatähtsust rahvastikus (regioonis 22,2%),<br />
samuti on Võrtsjärve <strong>piirkonna</strong>s olnud alates 1992. aastast Eesti<br />
keskmisega võrreldes suurem sündivus.<br />
Tabel 1. Võrtsjärve äärsete valdade eri kantide elanike arvu dünaamika<br />
Nimi Asustusüksused Elanike arv<br />
1970 1989 1999<br />
Tänassilma Tänassilma, Jõeküla, Rebaste,<br />
486 385 425<br />
(Viiratsi) Tõnuküla, Vanavälja<br />
Valma Valma, Loime, Ridaküla 345 298 240<br />
(Viiratsi)<br />
Mustla<br />
(Tarvastu)<br />
Väluste<br />
(Tarvastu)<br />
Suislepa<br />
(Tarvastu)<br />
Soe<br />
(Tarvastu)<br />
Leie<br />
(Kolga-Jaani)<br />
Mustla, Jakobimõisa, Koidu,<br />
2714 2098 2032<br />
Kuressaare, Porsa, Sooviku,<br />
Tarvastu, Ämmuste, Ülensi,<br />
Tinnikuru, Vanausse, Villa,<br />
Kalbuse<br />
Vilimeeste, Metsla, Raassilla 305 192 180<br />
Mõnnaste, Riuma,Väluste 482 302 329<br />
Suislepa, Järveküla, Maltsa,<br />
920 762 725<br />
Marjamäe, Roosilla, Vooru<br />
Soe, Kivilõpe, Pikru, Unametsa 423 604 526<br />
Leie, Meleski, Vaibla, Oiu 783 642 617<br />
13
Change language