VÃµrtsjÃ¤rve piirkonna Ã¼ldplaneering - RÃµngu Vald

More documents

Recommendations

Info

VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERNG 1.4 Tarvastu vald 1.4.1 Asustuse struktuur 1.4.1.1 Keskused Tarvastu vald paikneb Viljandi maakonna kaguosas, Võrtsjärve läänekaldal. Vald on nii territooriumilt kui ka elanike arvult üks Eesti suuremaid (4398 elanikku). Asustustiheduseks kujuneb 11,77 in/km 2 . Elanikkond on hõivatud valdavalt oma valla territooriumil. Tegevusalad on suhteliselt mitmekesised: põllumajandus, metsatöötlemine, toiduainete- ja kergetööstus. Vald koosneb mitmest suhteliselt eraldiseisvast kandist - Tarvastu (Mustla), Soe (Vambola), Väluste, Suislepa ja Kärstna. Neist Kärstna Võrtsjärvega otseseid kokkupuuteid ei oma. Valdav osa asustusest paikneb järvest 3-6 km kaugusel. Enamus kaldaaladest on soised ja asustamata. Ainsaks vahetult järveäärseks asumiks on Kivilõppe. Järvega seotud tegevuspaikadest on tähtsamad Tarvastu rand, Kivilõppe ja Suislepa, neile lisanduvad üksikud vähese tähtsusega randumiskohad. Vallas paikneb kolmkümmend kuus küla. Neist suurima rahvaarvuga külad on Kärstna ja Soe (vastavalt 361 ja 339 elanikku), väikseima rahvaarvuga Ämmuste ja Marjamäe külad (vastavalt 19 ja 28 elanikku). Suurimad keskused on Mustla ja Kärstna. Järvega seotud tegevuspaikadest on tähtsamad Tarvastu rand, Kivilõppe ja Suislepa. Mustla alevik on ajalooline kihelkonnakeskus ligemale 1000 elaniku ja mitmekesise tootmis- ja teenindusstruktuuriga. Kivilõppes on pikkade traditsioonidega kokkutuleku- ja laagripaik. Kivilõppel paikneb Võrtsjärve Kalakaitsekordon. Siin on kaks sadamakohta. Tarvastu rand paikneb Mustlast rohkem kui 10 km kaugusel. Kohapealne asustus puudub. Randa viiv tee läbib praegu mittekasutatava Tarvastu poldri territooriumi. Territoorium kuulub munitsipaalomandisse. Sadamakoht on rajatud jõe suudmesse ja pidevat süvendamist ei vaja, maa-ala on korrastatud ujumis- ja laagripaigana. Tähtsaks järvega seotud paigaks on Suislepa. Asula paikneb Õhne jõe kaldal ca 7 km kaugusel järvest. Jõgi kuni järveni on laevatatav. 60- ndail aastail toimis kuni Suislepani regulaarne laevamarsruut Tartust. Suislepa randumiskoht on 50 kohaline ja heas seisukorras. 24
VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERNG 1.4.2 Miljööpiirkonnad ja vaatamisväärsused Väärtusliku maastikuna võib esile tuua: Mustla aleviku, Tarvastu- Jakobimõisa maastiku, Kivilõppe-Järveküla maastiku ja Suislepa- Marjamäe-Vooru maastiku. Mustla alevik on ajalooline kihelkonnakeskus, kus on hästi säilinud puitasum. Suislepa asundust läbib Õhne jõgi. Suislepa mõis (1796. a) ja 19. saj Suislepa tuuleveski on arhitektuurimälestised. Õhne jõe lammil paiknevad ulatuslikud luhaalad: Obriku-Uuevälja luht, Suislepa luht ja Leebiku luht. Looduskaitseväärtus luhaniiduna aladel tõenäoliselt puudub. Kivilõppe asulas on kaks suurt rändrahnu: ühe visanud siia Tarturannast Kalevipoeg, teise Vanapagan. Kalevipoja kivi ümbermõõt 15,8 m. Tarvastu linnamägi - vallikraaviga piiratud ordulinnus Tarvastu jõe ääres, rajati 14. saj. 25
Page 1 and 2: VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERN
Page 23: VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERN
Page 43 and 44: VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERI
Page 75 and 76:
VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERI
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
show all

VÃµrtsjÃ¤rve piirkonna Ã¼ldplaneering - RÃµngu Vald

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?