Võrtsjärve piirkonna üldplaneering - Rõngu Vald
Võrtsjärve piirkonna üldplaneering - Rõngu Vald
Võrtsjärve piirkonna üldplaneering - Rõngu Vald
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERNG<br />
1.1.6.2 Jäätmemajandus<br />
tegu väikeste, kuni kümnekohaliste paadisildadega. Neist enamus<br />
kujutab enesest eravalduses olevaid kanaleid (lautreid), mida kasutavad<br />
kalurid ja paadiomanikud. Sadamaid on kolm: Valma, Limnoloogia ja<br />
Kivilõppe.<br />
Jõematkadeks on sobivad: Suur-Emajõgi, Väike-Emajõgi, Õhne jõgi ja<br />
Tänassilma jõgi. Ajalooliselt on Võrtsjärvel kurseerinud regulaarne<br />
turismilaev Tartust, mis käis nii Oius, Pikasillas, Suislepas kui ka<br />
Jõgeveste sadamas Väike-Emajõel. Juba paarkümmend aastat seda ei<br />
toimu. Rivist on välja langenud ka vastavad sadamad. Seoses Emajõe<br />
Jõeriigi projektiga planeeritakse laevamarsruudi taaskäivitamist.<br />
Laevamarsruut Suur-Emajõel lähtub Emajõe Jõeriigi projektist. Emajõe<br />
Jõeriik on loodushoiu suunitlusega arenguprogramm, mille eesmärgiks<br />
on luua Alam-Pedja ja Emajõe-Suursoo kaitsealade ning neid ühendava<br />
Suur-Emajõe baasil ainulaadne vee- ja loodusturismimarsruut Eestis.<br />
Emajõel saab liigelda kanuude, parvede ja (kummi)paatidega kuid<br />
kahtlemata on sobivaim variant madala süvisega väikelaev, mille<br />
pardalt on ümbrus paremini jälgitav. Retke algus on Rannu-Jõesuus,<br />
kohas, kus Emajõgi Võrtsjärvest välja voolab. Võrtsjärve <strong>piirkonna</strong><br />
Emajõe-äärsed kaldad on madalad ja enamasti soostunud. Emajõgi on<br />
Rannu-Jõesuust Kärevere sillani looklev, rohkete vanajõgede ning<br />
ulatuslike jõeluhtadega. Luhtadel kasvab mitmeid haruldasi puu- ja<br />
rohttaimede liike. Jõgi lookleb edasi läbi Alam-Pedja looduskaitseala,<br />
mille eripäraks on erakordselt madal inimasustus (20 alalist elanikku<br />
260 km 2 alal) ja liigirikas linnustik (193 liiki).<br />
Prügimäed paiknevad valdades järgmiselt: Põdrala vallas 2 (Laatsi ja<br />
Mustumetsa), Puka vallas 2 (Aakre ja Ruuna), Rõngu vallas on kõik<br />
olemasolevad prügimäed suletud, Rannu vallas 2 (Suure-Rakke ja<br />
Kommi), Kolga-Jaani vallas 2 (Kolga-Jaani ja Leie, mis on sulgemisel),<br />
Viiratsi vallas ei ole, Tarvastu vallas 4.<br />
Prügilad ei vasta tervise- ja keskkonnanõuetele, enamasti on ladustatud<br />
kõike alates olmejäätmetest ning lõpetades ohtlike jäätmete ning<br />
lõpnud loomadega. Eesti keskkonnastrateegia (Keskkonnaministeerium,<br />
1997) kohaselt toimub prügilate arvu optimeerimine ning väikeprügilad<br />
kuuluvad likvideerimisele.<br />
15
Change language