Susanna Tamman

Mikroobide tüpiseerimise kvaliteet sõltub tehnoloogia valikust ja eksperimenditulemuste tõlgendamisest. Meetod peab olema korratav ja piisavalt kõrge eristamisvõimega,tulemuste tõlgendamine peab olema lihtne ja ühene (Bingen jt. 1993).1.4.1 Seroloogiline tüpiseerimineSerotüpiseerimine on Klebsiella spp. tüpiseerimisele spetsialiseerunudlaboratooriumides kõige laiemalt levinud meetod, põhineb tüvede eristamisel kapsliantigeenide (K-antigeenide) baasil. Erinevaid K-antigeene on kirjeldatud 82, neist 77kasutatakse seroloogilisel tüpiseerimisel (Podschun ja Ullmann, 1998). Meetod põhinebantigeen-antikeha reaktsioonil ning selle läbiviimisel kasutatakse erinevat antiseerumit igaerineva kapslitüübi suhtes.K-antigeenide põhjal serotüpiseerimist on kasutatud alates 1920-ndatest aastatestKlebsiella isolaatide tüpiseerimiseks. Meetodi kõrge eristamisvõime tõttu annab ta võimaluseerinevatel ajahetkedel ja erinevatest kohtadest isoleeritud tüvede võrdlemiseks, ka võimaldabserotüpiseerimine vahet teha K. pneumoniae alaliikidel (Brisse jt., 2004).K-serotüpiseerimise eeliseks on serotüpiseerimise tulemusel saadav lisateavevirulentsuse kohta, kuna K. pneumoniae virulentsus sõltub kapslitüübist. Näiteks serotüübidK1 ja K2 on kõige virulentsemad, K7 ja K21 virulentsuse tase on võrreldes teisteserotüüpidega madalam (Brisse, 2004).Kapslitüüpidel võib esineda mitmeid vahevorme, mille tõttu serotüpiseerimine ei annaalati ühest tulemust. (Podschun ja Ullmann, 1998). Ka ei ole kõik Klebsiella tüved sel viisilidentifitseeritavad: erinevatel andmetel 8-23% Klebsiella tüvedest serotüpiseerimisel vastustei anna, seda juhul, kui neil esinevad K-antigeenid ei kuulu kasutatavate 77 hulka või tegemiston ilma kapslita tüvedega. Lisaks sellele on meetodi kasutamine aeganõudev ning tulemusedei ole alati üheselt interpreteeritavad (Brisse jt., 2004).Kuigi Klebsiella spp. on kirjeldatud ka 9 tüüpi O-antigeene (raku pinnapolüsahhariidid), kasutatakse neid serotüpiseerimisel harva, kuna nende määramise muudabkeeruliseks kapslite temperatuurikindlus ning erinevate serotüüpide vähese arvu tõttu oneristamisefektiivsus madal (Podschun ja Ullmann, 1998).O- ja K-serotüpiseerimise kombineerimisel on võimalik saavutada paremateristatavust kui K-serotüpiseerimisel, sest O-antigeenide põhjal on võimalik K-serotüüpe11