Susanna Tamman

2.3.4 Patsientide koloniastsioonPerioodidel august 2006–veebruar 2007 ja märts 2007–detsember 2007 uuritikolonisatsiooni kokku 14 lapsel, vastavalt 10 ja 4. Teise perioodi patsientidelt isoleeritudtüved erinesid esimese perioodi omadest.Esimesel perioodil isoleeriti neli erinevat K. pneumoniae tüve. 10-st lapsest 5 olikoloniseeritud vähemalt 2 erineva tüvega. 90% (n=9) lastest oli vähemalt korrakoloniseeritud tüvega B, mis võib viidata patsientidevahelisele tüvede ülekandele (Joonis 4).Tüvega B koloniseeritud 9st lapsest viiel esinesid haigussümptomid. Nimetatud tüvede AFLPmustrite põhjal ei ole võimalik hinnata tüvede virulentsust erinevalt serotüpiseerimisest(Brisse, 2004).8Uuritud tüvede arv765432A B C D101 2 3 4 5 6 7 8 9 10PatsientJoonis 4. AFLP meetodil eristatud tüvede jaotuvus patsientide lõikes.Mitmetes uuringutes on näidatud, et tüvede reservuaariks on patsiendid, mitte agahaiglaruumide pinnad ja ülekandjateks meditsiinitöötajad (Gupta jt., 2004; Royle jt., 1999;van der Zwet jt., 2003). Kuna meie uuringusse ei kaasatud keskkonnaproove, ei saa välistadateistsuguste resrvuaaride olemasolu.Haiglaosakondade kolonisatsiooni uurimisel on vastakaid seisukohti. On neid, kes eisoovita haiglaosakondade kolonisatsiooni rutiinset järelvalvet, vaid pooldavad otsestpuhangute uurimist. Teised aga kinnitavad, et kolonisatsiooni uurimine on vajalik ningvarasemate tüvede uurimine annab küllaldaselt informatsiooni puhangutega seotud tüvedeepidemioloogia kohta. (Almuneef jt., 2001) Seda eriti tänapäeval, kus järjestproblemaatilisemaks on muutunud antibiootikumresistentsete tüvede esinemine intensiivravi27