Susanna Tamman

2.2 Materjal ja metoodika2.2.1 Tüvede isoleerimine ja säilitamineUuringusse kaasati Tallinna vastsündinute intensiivraviosakonda sattunud lapsed, kesvastasid järgnevatele tingimustele:1) olid hospitaliseerimisel alla 72 tundi vanad;2) esinesid riskifaktorid neonataalse infektsiooni tekkeks;3) viibisid osakonnas vähemalt 24 tundi.Materjali koguti rektaal- ja kurgukaapest kohe pärast osakonda saabumist ningedaspidi kaks korda nädalas kuni intensiivravi osakonnas viibimise lõpuni või kuni 60.ravipäevani. Lastel, kellel tekkis sepsis, eraldati materjali ka verest.Uuringusse kaasati uuritavatelt lastelt esimene ja viimane eraldatud Klebsiellapneumoniae tüvi ning esimene ja viimane eraldatud ampitsilliinresistentne tüvi. Kuiintensiivraviosakonnas viibitud aeg ületas 10 päeva, kaasati uuringusse ka üks vahepealisoleeritud tüvi.Uuritavaid Klebsiella pneumoniae tüved säilitati temperatuuril -20 °C edasisteksuuringuteks.2.2.2 Bakteritüvede samastamineAlgseks Gram-negatiivsete bakterite isoleerimiseks kasutati poolkvantitatiivseidväljakülve MacConkey agarile, mida inkubeeriti temperatuuril 37 °C üks ööpäev.Ampitsilliinresistentsete Gram-negatiivsete tüvede isoleerimiseks kasutati MacConcey agarit,mis sisaldas 16 μg ampitsilliini. Erineva morfoloogiaga kolooniad külvati ümber veriagarilening inkubeeriti temperatuuril 37 °C veel üks ööpäev.Bakterite samastamiseks kasutati esmalt Grami järgi värvimist, seejärel enterobakteriteja mittefermentatiivsete bakterite eristamiseks oksüdaastesti. Oksüdaas-negatiivsete bakteritesamastamiseks kasutati väljakülve Kliegeri, Simmondsi, SIM ja uurea söötmele.Rutiinse algoritmi järgi isoleeritud Klebsiella pneumoniae liigilist kuuluvust kontrollitiAPI 20E testi (bioMerieux, Prantsusmaa) 22 erineva biokeemilise reaktsiooniga.19