Susanna Tamman

1.5 Klebsiella pneumoniae EestisNagu mujal maailmas on Klebsiella pneumoniae ka Eestis üks levinumaidkopsupõletike (Leesik jt., 2006) ja uroinfektsioonide (Grünberg jt., 2005) ning haiglanakkustepõhjustajaid. Intensiivraviosakondades on K. pneumoniae levikult teisel kohal Enterobactersp. järel, moodustades kõigist patogeenidest 12%, lasteintensiivravi osakondades domineeribenterobakterite seas just K. pneumoniae: Tartus 23% ja Tallinnas 19% (Lõivukene jt., 2004).Kõige tõsisemat probleemi kujutab K. pneumoniae suuremates haiglates, mis tegelevad koguteeninduspiirkonna keerukamate haigusjuhtumitega (Lõivukene jt., 2005)Eesti haiglate intensiivravi osakondades on järjest tõsisemaks probleemiks muutunudK. pneumoniae ESBL tootvad tüved, mis on tõenäoliselt tingitud laiema spektrigaantibiootikumide kasutamisest. On näidatud, et 2004. aastal 23% kõigist isoleeritud K.pneumoniae tüvedest tootsid laienenud spektriga β-laktamaase. (Sepp jt., 2003; Karki, 2004).Üldiselt on Eestis levinud Gram-negatiivsed patogeenid antibiootikumi-tundlikumadkui mujal Ida-Euroopa riikides. Eestisiseselt bakterite antibiootikumitundlikkus varieerubpiirkonniti, sõltudes haigla suurusest, intensiivraviosakondade olemasolust,hospitaalinfektsiooni teenistuse efektiivsusest ja antibiootikumide kasutamisest (Lõivukenejt., 2005).K. pneumoniae leviku uurimiseks on Eestis siiani kasutatud pulssvälja geelelektroforeesi,kuid selle meetodi läbiviimise keerukus ja aja kulu muudavad selle kasutamisehospitaalinfektsioonide epidemioloogia uurimisel väheefektiivseks. Kuna K. pneumoniaeohtlikkus tänapäeval on seotud just haiglainfektsioonidega, on epidemioloogiliste uuringuteläbiviimise kiirus oluliseks faktoriks puhangute identifitseerimisel. Multienzyme multiplexAFLP-PCR meetodil tüpiseerimine on tunduvalt vähem ajakulukas ning võimaldab seegakiiresti identifitseerida haiglanakkusi põhjustavate tüvede reservuaare ja ülekandjaid, misomakorda paneb aluse edukamale võitlusele K. pneumoniae puhangute vastu siinseteshaiglates.17