Reformikiri talv 2013(pdf, 7.1 MiB) - Reformierakond

24 25Reformikiri - talv 2013RahandusKUI KAOSSUHTUMISESOMA RIIKI,HINNANGUTESMEIE DEMOK-RAATIALE JAVABADUSTELEJÄTKUB, KUIVASAKPOPULISMSELLE VILJUEDASI NOPIB, EIJÄÄ EESTISSEENAM HUVITAVATINVESTEERIMIS-KESKKONDA.Küsis: Eva-Liisa Õng,rahandusministri nõunikMiks on vaja tulumaksuvaba miinimumi tõsta?Foto: Andres Haabu / Postimees / ScanpixRahandusminister Jürgen Ligi loodab, et inimesed ei lähe meedias vallandunudtulumaksu miinimumi teemalise parteide võidujooksmise õnge ningusaldavad võimaluste hindamisel Eesti rahanduse juhte.Tulumaksuvaba miinimum on sisult sotsiaalne meede, et eelkõige väikesetululiste reaalsissetulekutsuurendada. Kuna esimesed eurod kulutab inimene esmatarvetele, on tulumaksuarvelt tarbimisele ruumi teha sotsiaalselt vajalik ja ka lihtsalt inimlik. Mingil määral teeb see kavähese kvalifikatsiooniga inimeste tööhõive tööandja jaoks taskukohasemaks ja kahtlematatoetab sisetarbimist ja majanduse käivet.Liiga kõrgele ei tohi seda piiri aga tõsta. Minu probleemipüstituse peale läks meedias parteidevõidujooksuks ja pakuti 500- ja isegi 5000-eurost miinimumi. Juba 500 puhul ei maksaks enamikinimesi tulumaksu, aga maksumaksja on ju peaaegu et kodaniku sünonüüm. Me ei tohiehitada ühiskonda, kus tulumaksu ei maksa oluline osa tulu teenijatest. Hääletavad nad juteistega võrdselt – järelikult teiste maksu üle. Eriti selge on see omavalitsustes, kus kaoks ärakohalik tulubaas, ja enamikus Eestist oleks maksumaksjad suures vähemuses.Maksudebattides on miinimum ka ideaalnevastus astmelisele tulumaksuleja rumalatele maksueranditele, mis sotsiaalsetebavõrdsust suurendavad.Millal ja kui kõrgele saametulumaksuvaba miinimumitõsta, ning mille arveltsee tõus tuleb?Kuna miinimum on sees ainult RE programmis,ei olnud selleks ruumi koalitsioonilepingus,kus enamik neljaaasta raha on juba ära planeeritud japuudugi jääb. Seepärast ei saa minaküll kiiret miinimumi tõusu lubada,kuid tuletasin teemat meelde ja vaatantulevasi eelarveid selle pilguga tähelepanelikult.Loodan, et valija ei lähevõidujooksjate õnge ning usaldabvõimaluste hindamisel Eesti rahandusejuhte.Milliseid maksumuudatusiveel lähitulevikus ettenäed?Alandasime 2015. aastaks tulumaksumäära, soosides sellega investeerimistja töökohti ning tõstes netotulu. Tahaksedasi alandada ka töötuskindlustusmakset.Ruumi suuremateks muutusteksveel pole, seda enam, et arendametöövõimetuse ühtsemat käsitlust, misvajab taas kulutamist, ent toob loodetavastiinimesi ka tööturule tagasi.Muidugi oleks kena, kui suudaksimevähendada raiskavaid maksuerandeidning mitte lasta neid juurde teha.Viimasel ajal on vaidlusitekitanud finantstehingutemaksu kehtestamine.Kuidas sellesse suhtud?Ettevaatlikult sisulises, kuid avatultrahvusvahelise koostöö mõttes.Meil on seal rida eelistusi, mille järgimistvaatame. Samuti tahaksime,et maksuotsus tuleks vähemasti Euroopasühtsem, kui ta praegu tullatõotab. Ratsionaalne osa sellest on, etfinantssektor on muust majandusestkasumlikum, ent käibemaksustamata;spekulatiivsem osa sellest ei toeta oluliseltreaalmajandust, vaid tekitab riske,mis kriisi ajal kogu maailmale väga kalliksläksid. Niisiis saaks sealt veidi alatipuudu olevat maksuraha koguda, sedaenam, et kriisis finantssektori toetuseksja selle apluse tagajärgedele on läinudkõvasti maksuraha. Siiski ei taha mekedagi ahistada ega majandust, pensionifondeega tavatarbijat koormata.Mida saab riik investeeringuteligimeelitamiseksja finantsturgudeelavdamiseks teha?Finantsturgude elavdamine ei pruugiolla valitsuse teha – oleme nii pisikemajandus. Aga selleteemaline ettepanekutepakett on ka minu laual. Egaväga uut ja säravat sealt oodata ei saaning riik selle nimel endale võlgu tekitamaminna ei tohi. Investeeringud käivadmeil siiski rohkem reaalmajanduse radaning siin on küll poliitiline stabiilsuskõige kriitilisem probleem.Kui kaos suhtumises oma riiki, hinnangutesmeie demokraatiale ja vabadustelejätkub, kui vasakpopulism sellevilju edasi nopib, ei jää Eestisse enamhuvitavat investeerimiskeskkonda. Korruptiivsus,mis alati oma nišši otsib,saab siis muidugi võimalusi. Üldisemaltoleks meil praegu pigem vaja olemasolevatselgitada – nii regulatsioonide,maksude, e-riigi, ärikultuuri, demokraatiakui ka muu vallas – ning mitte keskendudaeksperimentidele. Nood onsiiski väga kulukad ning kui sotsiaalseidmõjusid vaadata, siis liialt elitaarsed,et praeguses keskkonnas juurutatudsaada ja püsimagi jääda.Mis kasu on keskmiseleestlasel korras riigirahandusest?Nii jääme ilma korrastamata rahandusekahjudest, mis hakkaksid riigis murenadomineerima. Rahandus ei ole ju hüveomaette – see lubab hüvesid luua japeategelaseks trügimata tarbida. Sedaka erasektoris, kus saab kokku hoidamaksudelt, riigi ja enda intressimakseteltning end kindlamalt tunda.Mida arvad Prantsusmaa75-protsendisest tulumaksust jõukatele.Millised on sellise maksumõjud?Üks kloun igatahes sõitis seepealeVenemaale ja tema solvumine oli igatiasjakohane. Aga muidugi ei jää ta üksi,sest ei isiku ega firmade tasemel polePrantsusmaa enam kaugeltki nii atraktiivnekui riigi rikkus eeldaks. Sotsialistlikvalitsus püüab seal küll töökohtadeja investeeringute kaotust retooriliseltkeelata, aga turg teeb oma töö. Ilmseltpole nii kõrge maksu maksjaid küllpalju, aga oluline on suhtumine maksumaksjatessening tippude hoidmine.Näitlejatest määravamad on majandusesomanikud ja juhid.