Reformikiri talv 2013(pdf, 7.1 MiB) - Reformierakond

74 75NooredReformikiri - talv 2013NooredReformikiri palus kahel Noorte Akadeemia liikmel kirjutadasüdamelähedasel ühiskondlikult aktuaalsel teemal,et põgusalt aimu anda, kuidas üks aktiivne (reformi)noormõtleb.Reformierakonna, Liberalismi Akadeemia ja Reformierakonna Noortekogu poolt ellu kutsutudNoorte Akadeemia koolitusprogrammis osalevad eelmisel kevadel läbi tiheda sõela valitud 30 noort,kellel on huvi ja tahtmine tulevikus poliitika eesrindel toimetada. Pooleteise aasta jooksul kestvakoolitusprogrammi eesmärgiks on anda noortele, tulevastele ühiskonnategelastele laialdased teadmisedühiskonnast, riigijuhtimisest ja poliitikast. Noorte Akadeemia koolitajad on laia kogemustepagasigaoma valdkonna tipud Eestist ja välismaalt, poliitikast ning erasektorist.Riik ei pea soosima õpitudabituse tekkimistVärisev maa lõi rahvakoguTekst: Erkki KeldoTekst: Marko VaikNoorte tööpuudus on Euroopas tõsine mure, mis muutuseriti aktuaalseks majanduskriisi tõttu. On tähtis, et ka Eestisei vaadataks sellest probleemist mööda.Ainult haridusest ei piisaViimasel ajal on meedias palju juttu olnud sellest, kuidas Eestikõrgharitud noored ei saa erialast tööd. Tihti arvatakse, et„pehmeid” erialasid õppivad noored ei leia tulevikus rakendust,kuna paljudele filosoofia, politoloogia jne lõpetajateleei ole tööturul piisavalt väljundeid. Samas tuleb märkida, ettegelikult ei olene noore tööleidmine niivõrd eriala valikust.Statistika näitab, et ühtmoodi võib töötuks jääda nii reaalvaldkonnakui ka „pehme” eriala lõpetanud noor. Pigemtuleb vaadata erialast mööda ja pöörata pilk konkreetselenoorele. Mida on ta teinud selleks, et tulevikus edukas olla?Kas ta võtab oma ülikooliaastatelt maksimumi? Haridustomandavalt noorelt inimeselt ei oota ühiskond veel täielikkutoimetulekut, kuid arvan, et see on õige aeg, et hakataomandama praktilisi oskusi ja suurendama oma sotsiaalsetkapitali. Võib julgelt öelda, et suur haridusepagas ei taga iseenesestveel edu ning magavale kassile hiir suhu ei jookse.Praktika õpingutekohustuslikuks osaksOlen oma eriala puhul märganud tendentsi, et paljud nooredkäivadki ülikoolis ainult kraadi pärast ning neil on raske nähaomandatu reaalset väljundit tulevikus. Kuigi sellises olukorrastuleks tudengil endal eelkõige peeglisse vaadata, saakssiinkohal ka riik abistada.Leian, et ülikoolide õppekavadesse tuleks juba bakalaureusetasemel sisse tuua kohustuslik erialane praktika, mis annaksnoorele vajalikku töökogemust ja aitaks tundma õppida omaeriala võimalikke väljundeid. Praktikategemine leevendakska olukordi, kus tööandjad ei soovi noort palgata kogemustepuudumise tõttu. Pealegi, tihti kutsutakse praktika läbinud jaend tõestanud noor samasse organisatsiooni ka tööle.Tähtsaks teguriks on ka noore inimese reaalsustaju, sestpahatihti ei lähe noorte soovid reaalse tööturu olukorragakokku. Kui 2011. aastal olid noored nõus täiskohaga tööleasuma keskmiselt 932-eurose netopalga eest, siis 2012. aastaksoli see vähenenud 693 eurole, mis on meie tööturuolukorda arvestades ikkagi liiga kõrge ootus. Teadlikkuseparandamiseks tuleks üldhariduskoolides ettevõtlus- ja majandusalaseidaineid õpitavaga sidestada. Selle tulemuseltajuksid noored ühiskonnas ja tööturul toimuvat paremini.Teisi enda vigades süüdistada on lihtne, kuid leian, et nooredei ole nii saamatud, nagu neid vahel näidata soovitakse. Mindpaneb imestama mõne noore arusaam, et riik peaks neiletöökoha tagama. Riik ei pea soosima õpitud abituse tekkimist.Riik peab tagama võrdsed eeldused ja võimalused inimesteleise hakkama saada. Noortel tuleb mõista, et enda tulevikuheaks saab kõige rohkem ära teha igaüks ise.Eelmisel aastal sai kodanike usaldus poliitikute vastu tugevastiraputatud. Intensiivse kriitikatormi järel meediaskerkisid peagi „värsked ja pahedest puhtad” kogud, mis tuliduuendama „moraalsete värdjate” kaaperdatud Eesti demokraatiasüsteemi.Novembriks oli valmis ka esimene vili – Harta 12. Võib öelda,et tegu on ideaalide kogumiga, millega võiks isegi nõustuda.Kirjutises mõjus aga ähvardavalt soov luua uus alternatiivneinstitutsioon, mis tegeleks probleemidega, millele ei pööratähelepanu justkui ei Riigikogu, president ega ka valitsus.Alustati allkirjade kogumist harta toetuseks ning ligi kolmekuuga on kogutud 18 000 allkirja (võrdluseks, laulda lubavraadiohääl kogus suhtlusvõrgustikus nädalaga üle 75 000„meeldimise”).Sealt edasi sekkus ka president. Osapooled kutsuti kokkuKadrioru lossi jääkeldrisse, lahendusena loodi rahvakoguja veebikeskkond, mille kaudu saab esitada oma ideid Eestipoliitilise süsteemi muutmiseks. Rõõm on näha, et pelgasõimu asemel hakkavad inimesed oma lahendusi pakkuma.Esitatakse mõtteid, mida tasub ka edasi arendada, näiteksviia valimised valgemale ajale jms.Spetsialistide asemel läbilõigeühiskonnastHuvitavaks läheb minu arvamusel aga märtsis, kui esitatudideid analüüsima hakatakse. Mis saab selle vastu olla, et inimestemõtted otsustajateni jõuavad ning Eestile kasulikudotsused ellu viiakse? Esitatud ideid peaks analüüsima omaala spetsialistid ja nemad väljakoorunud valikud avalikulearutelule Riigikokku edastama. Selle asemel aga kutsutakseüle riigi kokku läbilõige ühiskonnast ja pannakse nemad antudideid arutama.Mina ei soovi, et minu elu juhiksid kogenematud või tihtiisegi omakasupüüdlikud inimesed. Riigikokku kuuluvadinimesed on oma hääled saanud meilt ja moodustavadkiläbilõike ühiskonnast. Kui seal esineb ebaprofessionaalsust,on see olnud meie enda valik. Kodanikualgatused on tervitatavad,kuid uue seadusandliku institutsiooni loomine onriskantne tee, mida mööda minnes peame selgelt arvestamavõimalike kaasnevate ohtudega.Ohustame riigi alustalasidMeie riik on loodud teatud institutsioonidele ja seadustele,et vältida ebastabiilsust ja tagada tasakaalukas valitsemine.Ühiskonna pahameel on kirjutatud süsteemi sisse tasakaalustavaksjõuks. Nüüd, luues olemasoleva ja tegelikulttoimiva süsteemi kõrvale midagi rahvakogu sarnast, ohustamealustalasid, millel kogu süsteem seisab.Projekt võib osutuda edukaks ja valitud grupp hakata sarnaseidüritusi korraldama tihedamalt. Sellise stsenaariumi järgivõib ettevõtmine proovida leida võimalusi, et oma võimusuurendada. Ühel hetkel võime olla olukorras, kus süütustkodanikukaasamise aktsioonist on saanud legitiimne institutsioon.Võimalikele väljunditele peaksime tähelepanu pöörama jubaeos, teadmaks, millega me end seome ja kuhu me tulevikusjõuda võime. Kindlasti ei soovi ma halvustada rahvaalgatusija kodanikujulgust, vastupidi, ma soosin seda, kuid soovin, etinimesed pööraksid tähelepanu ka probleemidele, mis teatudsammudega võivad tulevikus kaasneda.