Reformikiri talv 2013(pdf, 7.1 MiB) - Reformierakond

44 45EuroopaReformikiri - talv 2013EuroopaKreeka üllatab jälle.Kas seekordpositiivselt?Tekst: Arto Aas,Riigikogu EuroopaLiidu asjade komisjoniesimeesEuroopa majandus- ja heaolukriisi sümboliks kujunenud Kreeka on paljude jaoks olnudlootusetus seisus riik, mille lõplikku pankrotistumist peeti veel pool aastat tagasi pigemfaktiks kui prognoosiks. Tõepoolest, kui võrrelda Kreeka riigieelarvet või makromajanduslikkenäitajaid kas või Eestiga, on rõõmustamiseks vähe argumente. Ometi on Kreekasmärke, mis annavad lootust, et kohaliku valitsuse ja Euroopa Liidu koostöös võib tunnelilõpus juba valguse süüdata.Kreeka 2014. aastani kestva teise finantsabi programmi kogumaht on 164,5 miljardit eurot. Euroopa FinantsstabiilsuseFond (EFSF) on Kreekale välja maksnud 2012. aasta oktoobri seisuga 73,9 miljardit eurot. Arvestades, et Eesti osalebEFSFi kohustuste garanteerimises 0,2748 protsendi ulatuses, siis on Eesti arvestuslik osalus Kreeka finantsabis 203,7miljonit eurot.Esimest korda pöördus Kreeka ELi liikmesriikide ja IMFi poole abipalvega aprillis 2010. Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpangaja Rahvusvahelise Valuutafondi ehk Troika ning Kreeka ametivõimude koostöös koostati abiprogramm.Novembris 2012 jõudis Troika lõpule Kreeka laenuprogrammi esimese vahehindamisega. Selle tulemusel lepiti Kreekagakokku uuendatud vastastikuse mõistmise memorandum, sealhulgas väljamakse-eelsed tegevused. Troika hinnangul olidmöödunud aasta novembri lõpus täidetud kõik abi saamiseks tingimuslikult nõutud 72 eeltegevust.Kreeka majanduse põhinäitajad2011 2012* 2013* 2014* 2015* 2016*SKP reaalkasv (vea) -7,1 -6,0 -4,2 0,6 2,9 3,7THI (vea) 3,1 1,1 -0,8 -0,4 0,6 1,1Töötuse määr (%, 16–64-aastaste seas) 16,5 22,4 22,8 21,0 19,4 16,7Jooksevkonto tasakaal (% SKPst) -11,7 -8,3 -6,3 -5,2 -3,4 -2,1Reaalpalga muutus töötaja kohta (vea) -2,4 -8,7 -5,3 -0,4 -1,0 1,0Valitsussektori tulud (% SKPst) 42,3 43,6 43,4 43,7 43,1 42,9Valitsussektori kulud (% SKPst) 51,7 50,5 48,8 48,3 47,9 46,8Üldtasakaal (% SKPst) v -6,9 -5,4 -4,5 -3,4 -2,0Primaarne eelarvepositsioon (% SKPst) -2,3 -1,5 0,0 1,5 3,0 4,5Valitsussektori võlg (% SKPst) 170,6 176,7 172,5 141,4 166,2 157,3Allikas: Euroopa Komisjon, * prognoosKreeka on programmi raames läbi teinud märkimisväärse majandusliku ja fiskaalse kohandumise, jätkub ka eelarvekonsolideerimine.Kreeka pensionireformeeskujuks ka teisteleValitsemissektori eelarve defitsiiti onvähendatud kolme aastaga 15,6protsendilt 6,9 protsendile (2012.aasta prognoos). Arvestades tõsistmajanduslangust on Kreeka tehtudfiskaalne jõupingutus olnud märkimisväärne(Kreeka majandus on kahanenudviis aastat järjest). Lisakskärpe- ja tulumeetmetele on sellelekaasa aidanud kulutuste seire- ja eelarvekontrolliprotseduurid, mis edaspidiveelgi täienevad.Kohandumine on toimunud kaerasektoris. Kreeka Keskpanga prognoosikohaselt saavutatakse ajavahemikus2012–2014 erasektorisvähemalt 15-protsendine nominaalnetööjõu ühiku kulude vähenemine.Riigi tervishoiusektori kulutusi vähendati2012. aastal ühe miljardi eurovõrra (25 protsenti) ja kahe järgmiseaasta jooksul on oodata edasist kulutustevähendamist rohkem kui 800miljoni euro ulatuses, kasutades(pettustevastaseid jm) meetmeid, etvähendada üleliigsete retseptide väljakirjutamistja retseptiravimite hindu.Kreekas on kasutusele võetud ravimiretseptideelektrooniline süsteem,mis on väidetavalt üks kõige kaasaegsemaidEuroopas. Uus süsteemvõimaldab kokku hoida ligikaudu 30miljonit eurot kuus.2010. aasta pensionisüsteemireformikäigus vähendati pensioni asendusmäära,viidi sisse põhipension,tõsteti kohustuslikku pensioniiga 65.eluaastani ja seoti pensioniiga väljateenitudaastate tasudega. Sellelejärgnes täiendav pensionisüsteemi reformja edasine pensioniea tõstmine67. aastale alates 2013. aasta algusest.Pensionikindlustuse maksedseotakse rangelt sissemaksetega, etvältida tulevikus puudujääki pensionisüsteemis.Seda kõike on palju rohkem,kui enamik vananevaid Euroopariike on suutnud ette võtta.Finantssektor on hakkama saanudväga keerulises olukorras: väga paljuon laenuvõlgnikke, raskusi on võimendanudmajanduslikest ja poliitilistestriskidest ajendanud hoiuste väljavool.Abiprogrammi rahastamise toel onsuudetud finantssektori maksevõimeja likviidsus säilitada.Maksukoormuse võrdsemjagamineEllu viimisel on veel mitmed struktuursedmuudatused. Laiahaardelisetulumaksureformi eesmärk on maksubaasilaiendada ja seeläbi maksukoormustvõrdsemalt jagada.Maksureformi olulisemadelemendidon järgmised:• füüsiliste isikute tulumaksu lihtsustatakse,vähendades kaheksatmaksumäära vahemikku kolmeleja parandades maksude mahaarvamistesüsteemi,• kaotatakse valikulised maksudemahaarvamise võimalused,• lastega seotud maksusoodustusedmuudetakse vajaduspõhisteks,• struktureeritud ettevõttetulumaksurežiim, kus ettevõttetulumaksumääraks on 26 protsenti jajaotatud dividende maksustatakse 10protsendiga,• kaotatakse ära erimaksurežiimid.Kreekas onkasutuselevõetud ravimiretseptideelektroonilinesüsteem, mison väidetavaltüks kõige kaasaegsemaidEuroopas.Valitsus on võtnud kohustuse hoidudatulevikus maksuamnestiatest, midaKreekas on varem sageli antud ja milletõttu on maksumoraal murenenud jamaksustamise vältimine suurenenud.Lisaks jätkatakse erastamisprogrammiga,reformitakse maksuadministratsioonija riigi finantsjuhtimist.Poliitikute ja ametnike tööpõldAteenas on mõistagi väga pikk ja lai.Tööpuudus on jätkuvalt väga kõrge.Maailmapanga 2011. aasta „Ease ofDoing Business” edetabelis paiknebKreeka 183 riigi hulgas alles 101. kohal(Eesti oli 18.). Alles siis, kui riigisluuakse soodsad tingimused ettevõtluseks,võib oodata ka investeeringuid,maksutulusid, töökohti ja jõukusekasvu.Kokkuvõttes on lootust arvata, etkreeklased tegutsevad õiges suunas.Poliitilisel eliidil peab jätkuma julgust,aga ka rahval mõistmist, et läbi viiavajalikud reformid. Kui publik väsib võiei mõista struktuursete muudatustevajadust, pääsevad võimule populistlikudjõud ja siis ei päästa Kreekatulevikku ka kõige vägevamad Olümposejumalad.