Reformikiri talv 2013(pdf, 7.1 MiB) - Reformierakond

56 57MaailmReformikiri - talv 2013MaailmTekst: Peep LillemägiEestis teatakse vähe fakti, et juba esimese iseseisvuse ajal oli üks Maarjamaalt pärit limonaadivabrikantAfganistanis oma äri püsti pannud. Sel aastatuhandel on Eesti Afganistaniga veelgitihedamalt seotud. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma jagas Reformikirjale omamõtteid kauges Kesk-Aasia riigis toimuvast ja püüdis veidi ka tulevikku piiluda.pole sõda, vaid kriisKriisi ei saa kunagivõita või kaotada,kriisi saab lahendadaning selle tagajärgileevendada.Raidma ütleb, et oli ilmselt üks esimesieestlasi, kes New Yorgi kaksiktornidevarisemise järel puhkenud Afganistanikriisiga vahetult kokku puutus. Umbeskolm nädalat pärast seda, kui ameeriklasedolid alustanud Al-Qaeda-vastasesõjalise kampaaniaga, sõitis toonapäästeameti juhi ametit pidanud RaidmaÜRO eksperdina Turkmenistani Afganistanipiirile.„Samal ajal toimus Afganistanis kodusõdaPõhjaliiga ja Talibani vahel.Ameeriklaste sekkumisega teravnesolukord veelgi. ÜRO võttis vastu otsuseoma humanitaareksperdid riigistevakueerida ja samal ajal uurida Afganistaninaaberriikides võimalusi,kuidas humanitaarabi saatmist ümberkorraldada. Nende tööde koordineerimisegama koos oma Briti kolleegigakolme kuu jooksul põhiliselt tegelesingi,”meenutab mees.Pärast kojutulekut jätkus Raidmaltööalane seos Afganistaniga sellelmoel, et Eestist ei lülitunud rahvusvahelissesõjalisse operatsiooni Afganistanisesimesena mitte Kaitsevägi, vaidPäästeamet, kes saatis sinna omaeridemineerijad koos pommikoertega.Nüüd, olles Riigikogu riigikaitsekomisjoniesimees, on peatähelepanu allEesti NATO ISAF missioonil osalemine.Nüüdseks on Eesti sõjaliselt osalenudjuba aastaid kuni 170 kaitseväelasega,kellest põhilise osa moodustab Estcoyjalaväekompanii, kes teenib Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis. Kuidsamuti demineerijad, sõjaväemeedikud,ohvitserid erinevate tasemetestaapides ja alates sellest aastast kaerioperatsioonide üksus. Et Afganistanipolitseistruktuure järjele aidata,on missioonil pidevalt ka mitu Eestipolitseiekspertide gruppi.Võtmeküsimus on hariduseja informatsioonilaiem levikRaidma peab kõige olulisemaks, etkummutataks müüt Afganistanistkui maast, kus elavad kurjad ja verejanulisedinimesed. „Kärsitu soovluua Afganistanis mingit Lääne ühiskonnaklooni oli algusest peale läbikukkumiselemääratud. Kultuurid onerinevad. Seal mail on kõige tähtsamkogukondlik ja perekondlik side ja ühiskonnaülesehitus. Ent afgaanid tahavadolla omal maal peremehed. Samasei ole tegu rahvusekeskse riigiga ningpuudub isegi ühine keel, mida kõikmõistaksid – keel on põhjas ja lõunaserinev. Riigi piirid pandi paika kolonialismiajastul,”arutleb poliitik.Vastasjõud – islamiäärmuslased –pakuvad lihtsaid, mustvalgeid lahendusi.„Näiteks lihtsat kohtusüsteemi.Kui oled pätt, lüüakse kergemal juhulmaha käsi, veidi raskemal juhul pea.Kes on pätt, ütlevad äärmuslastejuhid. Selline lihtsustatud maailmakäsitlusleiab eriti soodsa pinnasekeskkonnas, kus tänaseni on suureksprobleemiks kirjaoskamatus. Just hariduseja informatsiooni laiem levik onAfganistani perspektiivi üks võtmeküsimusi,”usub Raidma.Kriisi ei lahenda sõjagaDebatt, kas lääneliitlased lahkuvadAfganistanist võitjate või kaotajatena,on parlamendikomisjoni juhi hinnangulsügavalt ekslik. „Sõda saab jahainult kas võita või kaotada. Klassikaliseltpeetakse lahkumist kaotamiseks.Minu jaoks pole see kunagi olnudsõda, vaid tõsine kriis. Kriisi ei saakunagi võita või kaotada, kriisi saablahendada ning selle tagajärgi leevendada.Korruptsioon, narkotoormekasvatamine ja töötlemine, sõltuvusvälisabist, oma majanduse ja riiklusenõrkus – need on probleemid, midauus Afganistan peab tulevikus iseseisvamaltlahendama hakkama.”Üks NATO Afganistanist saadud õppetundon mõistmine, et kriisi ei ole võimaliklahendada vaid sõjalise sekkumisega.„Tsiviil- ja militaarpool peavadalgusest peale käsikäes tegutsema.Sama on kriisi osapoolte kaasamisega.Kui soovitakse kõikehõlmavat lahendust,ei ole võimalik osa ühiskonnastkõrvale jätta. Kui kõik Al-Qaedagaon selge, siis näiteks Taliban on paljulaiem mõiste, kui Lääne maailmas jameedias konflikti lihtsustatud mõistmiseksloodud ülinegatiivne kujund,”ütleb Raidma.Kriis Afganistanis ei lõpe loomulikultliitlasvägede lahkumisega. Igaendast lugupidav riik, kes Afganistanigakoostööd teeb, jääb kriisi leevendamisekohustusega seotuks kasiis, kui väed on lahkunud. RiigikoguAfganistani-Eesti sõprusrühma esimehenaplaanib Mati Raidma kutsudaEestisse sealse parlamendi riigikaitsekomisjoniliikmed. „Afgaanide endiseisukohtadele soovitaksin meil kõigilrohkem tähelepanu pöörata, kui arutletakseAfganistani tuleviku ja meietoetava rolli üle selles,” lausub Raidmaja avaldab lõpetuseks lootust, etajaloolist limonaadivabrikanti Eestis eiunustata, vaid uuritakse aktiivsemaltvõimalusi panustada tuleviku majandussidemetesseselle nii kauge jameist erineva riigiga.Foto: erakogu