Reformikiri talv 2013(pdf, 7.1 MiB) - Reformierakond

48PersoonReformikiri - talv 2013MARVI KIBE:NEGATIIVSUSE VASTU SAABINIMESTEGA SUHELDESKüsis: Martin Bek,Tartu linna arendusjuhtReformikiri tutvustab Tartu Seenioride Klubi juhti Marvi Kibet, kellele erakonna esimees AndrusAnsip 15. detsembril aastalõpuballil pikaajalise panuse eest erakonna arengusse Kuldoravaandis.Oled pärit Pärnust, aga nüüdseks pikaaegneTartu elanik. Mis Sind siia tõi?Pärast keskkooli suundusin Tallinna TPIsse majandust õppima,aga aktiivse sportimise tõttu jäid õpingud pooleli.Harrastasin akadeemilist sõudmist, milles olen ka mitmekordneEesti meister. Majandusõpingud õnnestus lõpetadaTartu Riiklikus Ülikoolis. Tartusse tulek oli seotud abiellumisega.Ehk räägid oma töökogemusest.Olen terve elu töötanud kaubandussektoris eri kohtadel.Kõige pikemalt juhatasin Tartu Kaubandusvalitsuse kaubandusosakonda,millele allusid kõik Tartu 106 poodi. 1989.aastal määrati mind Tartu kaubahalli ehitama ja juhtima.Toona oli tegu Tartu kõige esinduslikuma ja suurema poega.Sul oli Nõukogude ajal võimalus mitu kordaUSAd külastada. Kas sealse liberaalse ühiskonnanägemine võis mõjutada Sind Reformierakonnagaliituma?Keeruline öelda. Käisin esimest korda Ameerikas 1971.aastal, see oli ikka suur šokk. Kui kodus oli propagandakujutanud USAd suure vaenlasena, siis oma silmaga näginvastupidist: vaba turumajandus ja vaba ühiskond kaubaküllusega.Millal Sa erakonnaga liitusid?1996. aastal olid KOV valimised ja Toomas Savi kutsus minderakonna nimekirjas kandideerima. Haarasin võimalusest, jaosutusingi valituks. Erakonnaga liitusin 1998. aastal.Mida oled erakonna sees ette võtnud?Alguses olin volikogu lihtliige ning hiljem ka fraktsiooninõunik Reformierakonna Tartu kontoris. Sel ajal oli linnapeaAndrus Ansip ning peale minu oli kontoris vaid MadisKauts Noorteklubi juhina. Hiljem sattusin ka Seenioride Klubietteotsa.Kuidas on erakond Tartus aastate jooksul muutunud?Ikka väga. Need ei ole praegusega võrreldavad ajad, sestkui erakond 1997 võimule tuli, oli aeg anda linnale sobivnägu. Poliitilised otsused paistsid rahvale kohe silma – ehitatihooneid ja tänavaid –, sest see pärandus, mis Eesti riigilejäi, oli väga kesine. Kui Reformierakond 1996. aastal volikokkupääses, puudus isegi koht, kus koosolekuid pidada.Pidasime oma arutelud fraktsiooni tolleaegse juhi Neinar Selitööruumides.Kuidas Sa Seenioride Klubi vedama sattusid?Helistasin Tartu liikmeid läbi, et liikmemaksu koguda, jaselgus, et neil pole erakonna tegevuse kohta infot. Võtsinenda mõõdupuu järgi ja otsustasin, et tegelen seenioridega.Alustasin sellega vist 2003. aastal. Hakkasime üritusining väljasõite organiseerima. Me ei tegelenud ainult meelelahutuse,vaid ka poliitikaga. Aktiivsete osavõtjate arv ainasuurenes. Kuna jutt meie tegutsemisest levis ka linna peal,siis tuli erakonda palju uusi eakaid inimesi.Milliseid suuri väljakutseid Sa Reformierakonnaees näed?Reformierakond on õigel teel, tuleb jätkata maksukoormusealandamisega. Lisaks võiks erakond muidugioma tegemisi kodanikele rohkem tutvustada– ega need parteipoliitika vastased hästi aru saa,millega siin tegelikult tegeletakse.Milline võimalus on rünnakute alla sattunudReformierakonnal valimistel hea tulemusteha?Inimene, kes ise inimestega suhtleb, saab probleemistüle. Ajakirjanduse negatiivne mõju on küllsuur, aga selle vastu saab lihtkodanikega suheldes.Rahvaga suhtlemine ei tähenda koosolekul aja äraveetmist, vaid seda, et selgitame, mida see parempoolsusikkagi tähendab ja ühiskonnale toob.Erakond tunnustas Sind eelmise aasta lõpusKuldoravaga. Kas see tuli üllatusena?Väga suure üllatusena. Olen praegugi seda meelt,et mina ei olnud õige inimene seda saama. Ma poleselle heaks peale oma igapäevase töö midagi erilistteinud.Kas oled ka lähitulevikuks mingeideesmärke seadnud?Tahaks võimalusi arvestades reisida, näiteks poleveel Pariisi jõudnud. Lisaks tahaks nendel KOV valimistelkandideerijaid nõu ja jõuga aidata. Ilmseltjäävad need minu jaoks viimasteks valimisteks. Ehkkandideerin üle mõne aja veel isegi ja proovin volikokkusaada.Kas oskad oma töö- ja poliitikakogemusepõhjal kirjeldada isikuomadusi, mida olededukatel inimestel täheldanud?Kui juhi käest midagi küsitakse, siis ei vasta ta kunagi„ei tea”. Tuleb teada või siis end kiirelt kurssiviia! Samuti on heale juhile inimesed, kellega koos tatöötab, olulisemad kui ta ise endale. Tuleb suheldaja oma meeskonda kuulata ning võimalusel nendesoovidele vastu tulla.Foto: Lauri LaanEvert Rööpson, Tartu Noorteklubi juht:Olen Marviga Reformierakonna Tartu kontoris külg külje kõrvaltöötanud pea kaks aastat. Ta on kahtlemata väga tark, töökas,karismaatiline, suure empaatiavõime ja heade juhiomadustegainimene. Selle kõige juures jääb ta ise ütlemata tagasihoidlikuks.Lisaks ametialastele kohustustele jagab Marvi õpetust ja tunnebvastutust oma nooremate kolleegide tervise eest. Vajadusel on tameile nii psühholoogi, suhtenõustaja kui ka lausa vanaema eest.Nii töökaaslase kui sõbrana on Marvilt palju õppida.