Reformikiri talv 2013(pdf, 7.1 MiB) - Reformierakond

40 41LiberalismReformikiri - talv 2013Liberalismvaatavad ühel ajal Euroopa sotsiaalmudelisuunas. Sotsiaaldemokraatlikkepõhimõtteid juurutab aktiivselt kaÜRO ja isegi OECD. Sõltumata sellest,kes on olnud võimul, on Euroopajõudnud olukorda, kus 5–10-protsendisemaksustamise asemel – nagu seeoli antiik- ja keskajal – maksustavadtänapäeva riigid inimesi kordadesrohkem. USAs, kus on kombeksEuroopale sotsiaaldemokraatiat etteheita, ei maksa 46 protsenti ameeriklastestastmelise tulumaksu tõttuföderaalsel tasandil üldse tulumaksu.On ebatõenäoline, et sellisel kursiljätkates suudab USA ümberjagamistvältida. Ümberjagamise poliitikal onaga maailmale palju ulatuslikumadtagajärjed kui USA julgeolekupoliitilisefookuse koondumisel Vaikseleookeanile.Kasv vs kasinusSamas on positiivne, et kriis on vabadusemõistele olnud ka puhastavatoimega. Teravamalt on esile tulnudvabaduse ja omavoli vastandumine,oma võimete piires ja üle omavõimete elamise vastuolu. Vabadusemõistesse on moraalsus tagasi tulemas.Näeme seda Euroopa kasv vskasinus debatis.Osa arvab, et kasvu toob kvantitatiivneleevendus ehk otsesõnu rahajuurde trükkimine, inflatsioon, ühisedvõlakirjad, odavamad laenud võierinevad maksud. Tegelikult on nadühel või teisel kujul maksutõusud.Mis ümberjagamise ja aritmeetilisevõrdsuse valemist puudub, on majanduskasv– seesama, mida sotsidnii väga ihaldavad. Nagu MargaretThatcher on öelnud, on sotsialismiprobleem see, et lõpuks saab teisteinimeste raha otsa. See tähendab,et lõpuks ei ole enam midagi ümberjagada. Lõputult ei saa sissetulekutkasvatada lihtsalt valimiskasti juurespopuliste toetades. Paljud arvavadsiiani, et omavolitsemisega saabjätkata ja justkui luua oma reeglid.Probleem on selles, et tagajärjed eisõltu tahtest või ise loodud „tõest”.Pakutud n-ö lahendusi on varemgiproovitud. Need on kas läbi kukkunudvõi praeguse kriisini viinud.Kasv vs kasinus debati tegelik sisu onsotsiaaldemokraatlik vs kestlik majandus-ja rahanduspoliitika. Kärpedja kasv ei ole vastuolus, nagu tõestabEesti kogemus. Majandus kukkusenne kasinusmeetmeid ja hakkaskasvama siis, kui valitsus riigi kulusidkärpis. Nagu ütleb Arthur C. Brooks:„Sotsiaal- ja välisabi on ainult plaaster,vabaturumajandus aga ravim.”Oleme seda Eestis ise kogenud. Meei tahtnud jääda abisaavaks arengumaaks,vaid vabaturumajanduseoludes majandust mitmekordistada.Kasvav vastuseis ümberjagamisele,bürokraatiale ja keskvõimule onseotud ka piirkondliku rahulolematusega.Seda esineb riikide aga karegionaalsel tasandil: BaierimaastPõhja-Itaaliani ning Kataloonia jaFlandria iseseisvusliikumisteni välja.Senistele tsentripetaalsetele tendentsideletöötavad vastu tsentrifugaalsed.Vabaturumajandussoosib eetikatAsi on eetikas. On stereotüüpnepidada sotsiaaldemokraatiat – ehkümberjagamist – õiglaseks ningkapitalismi – ehk meritokraatiat –küüniliseks. Aga asja saab ja tasub kateise pilguga vaadata. Alternatiivseltvõib väita, et maailmas domineerinudsotsiaaldemokraatlik kord on omaeri varjundites paari sajandiga ühiskondaeelkõige moraalselt laastanudning ähvardab viia majanduslikukrahhini. Tasub kaaluda uut, samutiBrooksi väidet: „Vabaturumajandusei ole ainult majanduslik alternatiiv,vaid moraalne imperatiiv.”Heaoluriigi filosoofia on lasta ühiskonnal(s.t teistel) nõrgemaid aidata.Vastutus on delegeeritud abstraktseleriigile. Heaolumudel onebamoraalne, sest ta tekitab pikaajalistsõltuvust ja õpitud abitust. Tavõtab teistelt. Hoopis tõeline vabadus,libertas on altruistlik. Liberaalon liberaalne ehk helde andja. Seegaon täiesti vale kujutada õhukese riigipooldajaid verejanuliste egoistide jasotsiaaldemokraate hoolivate humanistidena.Õpetussõnade raamatuson öeldud: „Ühed jagavad omavara ja saavad rikkamaks, teised võtavad,mis ei ole nende oma, ja kannatavadalati puudust.” On ebamoraalneõõnestada ühiskonna alustalasid:eraomandit ja perekonda. Seda teevadaga pärimis- ja kinnisvaramaks,mis perioodiliselt lamedat aritmeetilistvõrdsust loovad, karistades edukustja premeerides tegevusetust.Sotsiaaldemokraatlik süsteem kaitsebennast sellega, et pretendeeribolema ainus moraalne kord. Ajaluguaga näitab, et me ei pea nõustumamõttega, et on olemas eksklusiivselt„(sotsiaal)demokraatlikudväärtused”, nende seas ümberjagamineja aritmeetilinevõrdsus. Samas, kas sotsiaaldemokraatiavastand ehktäiesti vaba turg on eetiline?Vabaturumajandus on eetikatsoosiv. Ta on soodne keskkond.Selles mõttes on ta ka moraalne.Kuid ta ei taga automaatselt seda,et inimesed käituvad moraalselt. Kuisubjektiivne tahe troonib mõistuseja objektiivse reaalsuse üle, siis onoht, et vabaturumajandusest arenebsotsialism. Kui valemis on suhtelinetahe, hakkab vabadus kahanemaning kasvab seadusetus, vastutustundetus,võimaldades ühel või mitmelteiste üle domineerida sellega, mis eiole ratsionaalne ega õiglane. Sellelesarnaneb kogu praegune hartaliikumine.Kui irratsionaalne tahe kaaperdabdemokraatia, kujuneb sellestohlokraatia. Vabaturumajandustoi-mib, kui selles osalejad juhinduvadlibertas’st, mitte omavolist. Kuinad lähtuvad moraalsest autoriteedist,mis ei ole meelevaldne ega surupeale oma suhtelist tahet, vaid onnagu kompass või kaart. Millest eipea juhinduma, aga tasuks. Sest mittejuhindumineviib vabaduse kahanemise,kui mitte lausa kaotamiseni.Ja lõpetuseks. Kui kreeka keelestähendab kriis valikut võipöördepunkti, võimalikkuparanemist, peame nõustuma kaHoppega, et on ekslik eeldada, etkriisile või majanduslikule krahhilejärgneb ilmtingimata tõus. Lääne väljavaatedvõtab kohati hästi kokkuJoseph de Maistre’i öeldu:„Rohelus viib küpsuseni; mädanemineei vii millenigi.” Kasainuke võimalus on vasturevolutsioon?Kindlasti mitte. See onäärmuslaste pärusmaa. Vajamedebatti, mishõlmabklassikalisiväärtusi.Vajame vabaduse mõiste edasistpuhastumist, vastutustundlikkulibertas’t, mitte omavoli. Prantsuserevolutsiooniga alguse saanud sotsiaaldemokraatlikulepöördele saablõpu teha mitte vasturevolutsioon,vaid revolutsiooni vastand, nagu ütlesde Maistre.Heaolumudelon ebamoraalne,sest ta tekitabpikaajalistsõltuvust jaõpitudabitust.