Reformikiri talv 2013(pdf, 7.1 MiB) - Reformierakond

Reformikiri - talv 2013Soovitus81Fotod: Eesti Draamateater” Kevadine Luts ”Eesti DraamateatrisTekst: Laine Randjärv,Riigikogu aseesimeesEelmisel aastal möödus 125 aastat kirjanik OskarLutsu sünnist ja 100 aastat tema tähtteose – „Kevade”–avaldamisest. Sel kevadel saab Lutsu manalateelelahkumisest juba 60 aastat.Tundub uskumatu, et 25-aastane noor mees kirjutas teose, mis ontäis elutarkust nii 12-, 35- kui ka 60- aastase ja vanema jaoks.Täis mõtteteri, mis on saanud kui vanasõnadeks. Kes ei teaks, et„mis kinni ei jää, saab kinni löödud” või „kui tervet rehkendust eijõua, siis tee pool” või „Latipac” on „õige magus”.Millist elu elas aga Luts ise, kui ta „Kevadet” kirjutas? Kes olidtema kaaslased ja sõbrad, tema kodakondsed?Andrus Kivirähk on oma sõnul vanameistri sünniaastapäevapuhuks kirjutanud näitemängu, kus „esinevad nii juubilar ise kuika tema kaasaegsed, olnud ja olematud tegelased”.Etendus algab Lutsu matustega, epiloogiga, mille sisu annab otsekoheselge suunise tervele loole – tegu oli eriti väärika ja armastatudkirjanikuga, sest isegi voorimees leiab, et Lutsu matuselineon rohkem väärt, kui juba vankris istuvad jõukad naised.See lugu on peamiselt „Kevade” kirjutamisest. Vaataja silme eesrullub lahti Oskari enda lugu, mis annab nii mõnegi vihje Kiire,Arno, Teele, Tõnissoni ja Lible tegelaskujude prototüüpidele.Ehkki „Kevadine Luts”on Kiviräha fantaasia, jääb kohati mulje, nagu oleksnäidendi autor suisa Lutsu enda kaasaegne olnud. Nii usutav on lavalt mängitav.Väheke nukrat huumorit ning karm elutõde saadavad seda rahulikult kulgevatlugu algusest lõpuni. „Kevadine Luts” on näitemäng, kus leidub aasimist,palju vaimukaid dialooge, igatsevat romantikat, ettevõtlikku särtsakust ja tasakaalukattalupojatarkust.Minu vaieldamatu lemmik selles etenduses oli Tõnu Oja. Väga usutava Kiireprototüübi, näidendis kaupmehe kiusliku poja rolli, esitas Hendrik Toompere jrjr, Nukuteatri legendaarse näitleja, Hendrik Toompere pojapoeg. Ümberkehastumisevõluv andekus on iseloomulik kõigile selle tüki näitlejatele. Läbi Lutsuelu täidetakse erinevaid rolle, karakterid on erksad ja äratuntavad ning paljulusti pakkuvad.Kivirähk ise on siiski öelnud (ERRi raadiouudised, 11.11.2012), et „koolilapsedei saa küll selle tükiga „Kevade” lugemisest pääseda. See on neile lisamaterjal.Pigem põhineb see Lutsu mälestustel, nii et pigem „Mälestuste” lugemisestvõiksid nad pääseda, aga seda ei maksa, sest „Mälestused” on tõesti ise niikihvtid. See ei ole ei laste ega täiskasvanute tükk, see on kõigile, nii nagu Lutson kõigile.”Nii soovitan minagi eesti kirjandusklassika ja hea draama huvilistele AndrusKiviräha „Kevadist Lutsu” vaatama minna.Ja muu hulgas pange tähele ka Jeekimit!