Reformikiri talv 2013(pdf, 7.1 MiB) - Reformierakond

60EESTIMajandus–IslandIirimaaTaaniNorraRootsiLäänemeriSoomeEestiLätiLeeduVenemaaMAJANDUS-VABADUSELTÜKS MAAILMAJUHTIVAMAIDRIIKETekst: Terry Miller, RahvusvaheliseKaubanduse- ja Ökonoomikakeskuse (CITE) juhtFoto: ReformierakondVahtkonnavahetusEuroopas –pikaajalisedsuundumusedmajandusvabadusesPortugalLuxemburgLiechtensteinHispaaniaInglismaaPrantsusmaaVahemeriHollandBelgiaSveitsSaksamaaItaaliaVaba Mõõdukalt vaba PiiratudEnamasti vaba Enemasti piiratud Pole määratletudPoolaValgeveneTsehhiUkrainaSlovakkiaAustriaUngariMoldovaSloveeniaHotvaatiaRumeeniaBosniaHertsegovinaSerbiaMontenegro BulgaariaAadriameri MakedooniaAlbaaniaKosovoKreekaEgeusemeriMust meriAasovimeriTürgiKüprosGruusiaKaspiameriArmeeniaTerry Miller on pikaajalise kogemusegakarjääridiplomaat,kelle kompetentsi majandusspetsialistinaiseloomustavadametikohad USA asevälisministrinamajandus- ja globaalküsimustesning USAesindajana ÜRO Majandus- jaSotsiaalnõukogus. Samuti onta olnud USA delegatsioonijuht mitmel rahvusvaheliselkaubanduse ja majanduse teemaliseltippkohtumisel.Alates 2007. aastast vastutabTerry Miller HeritageFoundationis RahvusvaheliseKaubanduse- ja Ökonoomikakeskuse(CITE) juhina otseseltiga-aastase majandusvabaduseindeksi koostamise eest.Hiljuti avaldati 2013. aasta majandusvabaduse indeks, mis tõi Eestile häid uudiseid.Riik tõusis indeksi nullist sajani ulatuval skaalal 2,1 punkti võrra. See on üksmaailma suuremaid tõuse käesoleval aastal, võimaldades Eestil kinnistada omapositsiooni maailma ühe juhtiva riigina majandusvabaduse edendamises.Eesti on nüüdseks majandusvabaduselt neljas riik Euroopas, jäädes mahavaid veitsist, Taanist ja Iirimaast. Globaalses edetabelis on Eesti tõusnud13. kohale, saavutades märkimisväärselt paremad tulemused riigi kulutustehaldamise, omandiõiguste ja ärivabaduse vallas.Kuigi see pole kõrgeim koht, mille Eesti on kunagi saavutanud – ülemaailmsesedetabelis tõusti 2005. aastal lausa 4. kohale, on see riigi parim tulemus pärastindeksi metoodika ulatuslikku ümberkujundamist aastal 2007. Sel aastal laiendatioluliselt hinnatavaid tegureid, lisades andmeid näiteks tööturu vabaduse ja üldisemaksukoormuse osas, et anda terviklikum hinnang igas riigis valitsevatele tingimustele.Asjaolu, et Eesti ka uue süsteemi alusel praegu tabelis tõuseb, annabtunnistust valitsuse pühendumusest majandusvabaduse edendamisele.2013. aasta indeks kajastab ka Eesti muljetavaldavattaastumist 2008.–2009. aasta majanduskriisist.Eesti struktuurilised tugevused – avatudmajandus, efektiivne äri- ja tööjõualaneseadusandlus, hästi kapitaliseeritudfinantsasutused ja tugevõigusriik – toetasid riiki hästija poliitiline juhtkond näitasmajandusvabaduse põhimõteteletruuks jäädes üles muljetavaldavatmeelekindlust.Selle tulemusel on Eestil võrreldes teisteeuroala majandustega tunduvalt väiksemriigivõlg, madalam tööpuuduse tase jasuurem majanduskasv. Need tegelikudtulemused peaks vaigistama kriitikud,nagu majandusteadlane Paul Krugman,kes ideoloogilistel kaalutlustel pidas Eestipühendumust rangele fiskaalpoliitikalevaleks lähenemiseks ja väitis ekslikult, etsee pidurdab kasvu.Mõistagi pole Eesti olnud ainuke riik, keson üritanud oma kulud kontrolli alla saadaja kasvu taastada. Majandusvabadus onsel aastal märkimisväärselt kasvanud mitmesEuroopa riigis.Üldises plaanis kasvas majandusvabaduseelmisel aastal Euroopas rohkem kui mistahes muus regioonis. Kaheksa Euroopariiki (Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Gruusia,Norra, Poola, Rumeenia ja Rootsi)saavutasid 2013. aasta indeksis oma läbiaegade parima tulemuse. Võrdlusenavõib välja tuua, et viies Euroopa riigis(Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Portugal jaÜhendkuningriik) pole majandusvabadusetase parem, kui see oli indeksi esmakordselavaldamisel aastal 1995.Head uudised: majandusvabadussoodustab kasvu jaedendab üldist heaoluEdetabelis tõusvate riikide jaoks on heauudis, et andmed, mis koguti 2013. aastamajandusvabaduse indeksi jaoks, kinnitavad,et riigid, kus majandusvabadus onparemal tasemel, saavad paremini hakkamaoma kodanike elude edendamisega,võimaldades neile suurema sissetuleku,parema tervishoiu ja puhtama keskkonna.Riigid, kus on rohkem vabadust, on ühtlasitunduvalt edukamad vaesust vähendades.Nendele, kes ei ole edetabeli tipu lähedal,on uudised sama head. Uued erinevateaegade võrdlused näitavad, et muutusedmajandusvabaduses, olgu need kas võiväikesed ja algtasemel, võivad majanduskasvulepositiivset mõju avaldada. Ühtlasiei tasu muretseda kokkuhoiumeetmetevõimalike negatiivsete tagajärgedepärast, sest indeksi kolme aasta andmedaastast 2008 kuni 2011 näitavad negatiivsetseost riigisektori kulutuste kasvuja majanduskasvu määrade vahel. Teisitiöelduna, riigid, mis suurendasid kulutusikõige enam, saavutasid kõige väiksemadmajanduskasvu tõusud. See negatiivnemõju oli arenenud majanduste puhul ulatuslikumkui arengumaades.USA jääb mahaMajandusvabaduse eest võitlejana onUSA muutunud suureks pettumuseks.Riigi tulemus langes kuuendat aastatjärjest, jagades seda küsitava väärtusegakuulsust vaid Iirimaa ja Ekvatoriaal-Guineaga.USAl on tekkinud võlaprobleem,mis konkureerib juba euroala halvimasseisus riikidega, ja poliitiline juhtkondei näita reformide osas suurt innukustüles. Riigi laienev regulatsioon pidurdabkasvu ja takistab efektiivset tegevusttervishoiu-, pangandus-, energia- jakeskkonnasektoris.USA pidurdav mõju maailma majandusvabaduselejätkub tõenäoliselt ka tulevalaastal. Viimased tulemused selles riigisnäitavad, et töötus on jälle tõusuteel jamajanduskasv peatunud. Maksumäärasidon just tõstetud ja kulude kärpimine taasedasi lükatud. Kui Eesti on Euroopa majandusvabadusetaassünni eesrindel, näibUSA olevat president Barack Obama juhtimiselteisel teel, minnes pigem GordonBrowni või François Hollande’i kui AngelaMerkeli või Andrus Ansipi jälgedes.