Reformikiri talv 2013(pdf, 7.1 MiB) - Reformierakond

64 65Euroopa LiitReformikiri - talv 2013Euroopa LiitEuroopa Parlament on riikide vahelarvuliselt jagatud ei tea kuidas ja egata midagi otsustavat teha tohigi.Ja isegi rahvusparlamentidel, kellestEesti Riigikogu on kahtlemata üksdemokraatlikum, ei ole voli arutledaoma riikide kuulumise üle mistahesföderatsiooni. Õigust riikide staatustmuuta ei ole mistahes jääkeldritelgi,mitte aga õiglust, visiooni ja tegusid,mis võib-olla ongi hea. See agaei tähenda, et föderatsiooniga kaasnevateideedega ei tuleks tegeleda.Need on selleks liiga head, ilusad jakauges tulevikus isegi veidi arukad,ja neid ei tohiks jätta ärasolkimisekseurohüsteerikutele ja muidu sotsialistidele.Minu arvatesC a m e r o n ik ü s i m u s tbriti rahvale,kas in või out, Eesti jaoks eieksisteeri. Seda sel lihtsal põhjusel,et Euroopa Liit on Eestile rahvuslikestrateegiliste huvide kaitse küsimusning selles valikut ei ole. Meie valusajalooline kogemus, geopoliitilinekelle abiga me Euroopa Liitu niitingimusteta läksimegi.Föderatsiooni kiire loomine vajaksuut Napoleoni, kes selle jõu, intelligentsuseja tarkade seadustega ärategi (tõsi, pärast tema surma lagunesföderatsioon kohe ka ära). Teda eiole ega tule – nüüdne Euroopa soosibametnikke ja raamatupidajaid,Foto: Reformierakondreaalsus ning seni elus mõtteviis,mis peab Nõukogude Liidu kokkukukkumist20. sajandi suurimaksgeopoliitiliseks katastroofiks, on tõsiasjad,mis peaks meile vastuse etteütlema. Seega küsimust „kas” meiejaoks ei ole. Kuid see ei tähenda, et eivõiks küsida (või lausa peaks küsima)„kuidas” ehk millises Euroopa Liidusme olla tahame?Vajame tõhusat liituEesti huvides on, et EL oleks tõhus javastaks võimalikult palju kõigi sinnakuulujate ootustele. Tõhusa suurvõimunapakuks Euroopa Liit Eurooparahvastele kindlasti rohkem, kuivõimaldaks üksikute riikide omatahtsitoimiv ja lõtv kooslus. Kindlastiei ole meie huvides EuroopaLiit, mis lämbub ja takerdub iseendatoimimismudeli ebatäielikkusesse,bürokraatiasse ja lõpututesse vaidlustesse.Oma algse idee, vältida Euroopassõdu ja tagada seeläbi rahuga kaasnevmajanduslik õitseng, on EL täitnud.Igitaplevas Euroopas on olnud67 aastat rahu. Kuid uues olukorrasja praegustes tingimustes ühiste huvidearendamise parimat mudelitpole leitud. Seepärast on arutelu EuroopaLiidu üle, sh täna ja meil, isegihiljaks jäänud.Euroopas on seda teemat veeretatudaastasadu. Näiteks päriseurooplaneImmanuel Kant kirjutas 1795. aastalessees „Igaveseks rahuks. Filosoofilinevisand”, et rahvaste õigus peabrajanema vabade riikide föderalismil,ning Lev Trotski rääkis 1917. aastalEuroopa Liitvabariigist. Euroopa onalates Vestfaali rahust olnud ja ontänaseni rahvusriikide Euroopa. Seeon olnud pika ja piinarikka arengutulemus. Arvata, et rahvad on nõuskergesti ja kärmesti kättevõidetust jakultuuritüvedesse juurdunust loobuma,on soovmõtlemine või lihtsameelsus,halvemal juhul omakasulinepoliitpropaganda.Kolm stsenaariumiRiigiõiguslikult on meil tegu kolmestsenaariumiga: 1. EL kui unitaarriik(üliriik), 2. EL kui föderatsioonja 3. EL kui enneolematu nähtus,asi iseeneses, millel puudub ajaloosanaloog ning mida mõned tavatsevadkutsuda nn sui generis nähtuseks. Etasjadest paremini aru saada, tulebmeeles pidada, et Euroopa Liidulõid Euroopa riigid (rahvad), mittevastupidi. Ehk Euroopa Liidul on niipalju pädevust, kui liikmesriigid talleandnud on. Ei kübetki rohkem. Mistähendab ka seda, et Euroopa Liidulpuudub kompetentsi kompetents,elik ta ei saa ise otsustada, mida endapädevusse võtta.Uskudes liialt sinisilmselt sui generisteooriasse/arengusse, on juhtunudja juhtumas see, mida arvata oli– puhkevad vaidlused selle üle, mismoodustis see EL on. Ja nagu vaidlustesikka, on igaühel oma arusaam.Seda enam, et puudub arusaadavja töötav analoog. Juhtub ka see,mis on tohutu suure, hästimakstudbürokraatia puhul ettenähtav, isegivältimatu, st iga võimu immanentsekseesmärgiks on oma võimu laiendadaja üle võtta ning keskusesse kontsentreeruda.Praegu toimib EL de facto ainaenam kui unitaarriik, kuid üliriigileomasel viisil ja meetodeil. Ühestküljest on see vältimatu, kui silmaspidada tõhusust. Teisalt pole selleksvajalikku, loojate antud pädevust jaadekvaatset riigiõiguslikku tõhusatmudelit. Väikesed riigid tunnevadend suurte poolt ahistatuna ningkindlasti pole see Euroopa Liit enamsee, millele rahvas 2004. aastal omaheakskiidu andis.Fikseeritud pädevusja kahekojalineparlamentKaasaegses arenenud maailmas onkaks suurt toimivat föderatsiooni:Ameerika Ühendriigid ja Saksa Liitvabariik.Nende tõhususe ja edualge peitub täpselt määratletudpädevustes ning seda järgivatesprotseduuride selguses. See, mis onüldistes huvides vältimatult vajalik,on föderaalvalitsuse käes (riigikaitse,välispoliitika, rahandus jmt). Kõikülejäänu on osalisriikide endi otsustadaja teha.Kordan, eeldus on täpselt määratletud,piiratud ning põhiseadusesfikseeritud pädevus ja sellekohasedprintsiibid. Ning teiseks, mis on samavõrdoluline, on sellekohane riigiülesehitus. Ehk parlamendi tasemelalamkoda, mis on föderatsiooni kuuluvateinimeste esindus, ja ülemkoda,mis on riikide esindus, kus kõigil – niisuurtel kui ka väikestel – on võrdneesindatus ja hääl. Kui need asjad onpaigas, siis ülejäänu tuleneb neist jaEuroopa Liidust võib veel asja saada.