Reformikiri talv 2013(pdf, 7.1 MiB) - Reformierakond

54 55MajandusReformikiri - talv 2013Liberalismallikas välisinvesteeringute kaasamisel Eesti majandusseja ühtlasi Eesti usaldusväärsuse mõõdupuu. Koduste hinnangutekohaselt oli meie sisemajanduse kogutoodanguväärtuseks ühe elaniku kohta 1993. aastal 1155 dollarit ehk976 eurot – toonane Ladina-Ameerika keskmike tase.Alates 1995. aastast võib Eesti puhul jälgida pikka ja pidevatmajanduskasvu, esialgu pisikeseks erandiks 1999.aasta, kui Vene kriisist johtuvat vähenes sisemajandusekogutoodang 0,3 protsenti ja eksport Venemaale 43protsenti. See tsükliline tõus, mida toetas liitumine EuroopaLiidu ja NATOga, kestis 2008. aastani. Eesti majanduseaasta keskmine kasvutempo (aritmeetilise keskmisena) oliaastatel 1996–2007 7,3 protsenti. Samas toimusid majanduseska olulised struktuursed nihked: põllumajanduseosatähtsus loodud lisandväärtuses on vähenenud võrreldes1995. aastaga viis korda ja teenindavate harude osatähtsussuurenenud 1,5 korda.Toonane kasvufaas päädis mäletatavasti majanduse ülekuumenemisegaaastatel 2006 ja 2007. Uksest ja aknastsissevoolava välisraha toel loodi uusi töökohti (kahjuksvaldavalt suletud sektoris – koguhõive kasvust 49 700 inimesevõrra aastail 2005–2008 langes tervelt 44 700 ehituseja kaubanduse osaks), plahvatuslikult tõusid palgad(kogu 2007. aasta vältel näiteks aastatagusega võrreldesenam kui 20 protsenti). Sedamööda suurenes sisenõudlus,mis küttis inflatsiooni. Tollane „mull” oli üldrahvalik tegu,millele aitas kaasa igaüks: laenu võtsid (peaaegu) kõik japealegi korraga, keegi ei vaielnud tootlikkust ennetava palgatõusuvastu, poes nõustuti mis tahes küsitud hinnaganing päästjad, õpetajad jt vahetasid oma alalise töö ajutiseehitaja ameti vastu.kokku 11,9 protsenti, mis on suurim kasv Euroopa Liidu liikmesriikideseas. Sisemajanduse kogutoodang pole püsihindadessaavutanud küll kriisieelset taset ja tööpuudus onoluliselt suurem kui buumiaastatel, kuid võrdlus ülekuumenenud2007. aastaga oleks sama, kui võrrelda jaanuarikuupalku jõulupreemiatest punnis detsembripalkadega. Samason praegune keskmine nominaalpalk (2012. aastal hinnanguliselt880 eurot) kõigi aegade kõrgeim. Eelmise aastakolmandas kvartalis oli see näiteks 1,9 korda suurem kui2004. aastal samal ajal, keskmine pension on suurenenudseejuures 2,1 korda. Reformierakonna mätta otsast vaadatunavõime tõdeda, et võrreldes 1994. ehk Reformierakonnasünniaastaga on Eesti keskmise palga reaalväärtus(nominaalne kasv korrigeeritult inflatsiooniga) kasvanud2,3 korda kodus ja eriti ilmekana 5,7 korda Soomes. Kuirääkida põllumajandusest, siis võiks siinkohal piirduda vaidühe näitega – piimatoodanguga lehma kohta, mis oli 2010.ja 2011. aastal vastavalt 7021 ja 7168 kg. Parimaks võrdlusbaasiksoleksid siin Eesti nõukoguliku põllumajandusehiigelaastad 1988 ja 1989, mil vastavad näitajad olid 4162ja 4217 kg. Neil aastail „eraldas” Moskva meile 1,3 miljonittonni söödateravilja.Eesti majanduse suurim institutsionaalne edu on kaheldamatultolnud euro kasutuselevõtt Euroopa Majandus- jaRahaliidu täieõigusliku liikmena 2011. aastal.Parima ülevaate Eesti majanduse käekäigust annab tabel 2ja seda kuivas võrdluses meie saatusekaaslastega.Tabel 1. Siirdekriisi sügavus mõnespostsotsialistlikus Kesk- ja Ida-Euroopa ning NSV Liidu järglasriigis(sisemajanduse kogutoodang 1994.aastal võrreldes 1989. aastaga EBRDandmeil)1994 1998 = 100Kesk ja Ida-EuroopaEesti 62Läti 52Leedu 53Poola 92Tšehhi 89Slovakkia 80Ungari 84Sloveenia 86Horvaatia 63Rumeenia 79Bulgaaria 75NSV Liidu järglasriigidVenemaa 63Valgevene 71Ukraina 51Tabel 2. Sisemajanduse kogutoodangühe elaniku kohta mõnes postsotsialistlikusKesk- ja Ida-Euroopa ning NSVLiidu järglasriigis (USA dollarites rahaostujõudu arvestavalt RahvusvaheliseValuutafondi andmeil)1995 2011Kesk ja Ida-EuroopaEesti 6200 20400Läti 5200 16800Leedu ... 19100Poola 7300 20200Tšehhi 12900 27100Slovakkia 8800 23300Ungari 9500 19600Sloveenia 13000 28800Horvaatia 8500 18000Rumeenia 5800 12500Bulgaaria 5800 13800NSV Liidu järglasriigidVenemaa 6400 16700Valgevene 3400 15000Ukraina 3100 72002008. aastal lahvatanud ülemaailmne majanduskriis tõimeid taas maa peale. Suurim ebaõnn Eesti jaoks oli vahestaga see, et impordinõudluse poolelt vaadatuna olid suurimatekslangejateks Euroopas just meie peamised eksporditurudSoome, Rootsi, Venemaa, Läti, Saksamaa ja Leedu,kelle osatähtsus Eesti koguekspordis oli olnud 2008. aastal63 protsenti.Soomes oleme 5,7 korda rikkamadkui Reformierakonna sünniaastalMoldova ...Gruusia 25Armeenia 46Aserbaidžaan 42Kashastan 67Usbekistan 84Kõrgõstan 57Turkmenistan 71Tadžikistan 43Moldova 1300 3400Gruusia 1400 5500Armeenia 1200 5400Aserbaidžaan 1700 10200Kashastan 3700 13000Usbekistan 1200 3300Kõrgõstan 1000 2400Turkmenistan 1600 7800Tadžikistan 800 2100Kibedale langusele järgnes uus tõus. Kahe aastaga, s.o aastail2010 ja 2011 suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodangFoto: Toomas Volmer / Õhtuleht / Scanpix