tiitelleht maanteede remondi geotekstiilide ja ... - Maanteeamet

More documents

Recommendations

Info

LÕPPARUANNE – MAANTEEDE REMONDIL GEOTEKSTIILIDE JA ARMEERVÕRKUDE KASUTAMINE haardeteguri väärtused. Keskmine haardetegur on arvutatud mõlemate sõiduradade keskmiseid arvestades. Graafikute all on välja toodud protsentuaalne erinevus geosünteediga ja geosünteedita lõikude keskmiste vahel (Erinevus %=100-kesk IFI (geosünteediga)/ kesk IFI (geosünteedita)*100). Protsentide järgi on näha, kas ja kui palju on geotekstiiliga või armeervõrguga tugevdatud lõigu keskmine IFI suurem/väiksem. 4.1.3. Kandevõime Graafikutes on välja toodud lõigu number ning arvutatud keskmine FWD ehk kandevõime geotekstiiliga ja geotekstiilita lõikudel. Kandevõime mõõtmised on teostatud lõikude kaupa ning erinevate kandevõime mõõtmispunktide vahekaugus varieerub sõltuvalt sellest, kas tegemist on mingi lõigu alguse või lõpuga. 2008 aastal teostatud mõõdistuste vahemaa on lõigu keskel 50 m, kusjuures lõigu lõpu või alguse poole muutub vahemaa eelmise või järgmise punktiga väiksemaks. Keskmise E-mooduli arvutamisel on arvesse võetud mõlemate sõiduradade E-mooduli tulemused ning leitud nende keskmine. Enamikel lõikudel on 2008 aastal kandevõime mõõdetud mõlemal sõidurajal välimises sõidujäljes, kuid lõigul 66 on suunal 1 mõõdetud katte servas ning teine mõõdistus sõiduraja välimises sõidujäljes. Suunal 2 on teostatud sama tehnoloogiaga. Mõõdistused on lõigul 66 tehtud iga 100 m tagant. Viimasel juhul on keskmise kandevõime mõõtmisel arvesse võetud kõigi 4 katsetulemuste keskmine. Graafikute all on välja toodud protsentuaalne erinevus geosünteediga ja geosünteedita lõikude keskmiste vahel (Erinevus %=100-kesk FWD (geosünteediga)/ kesk FWD (geosünteedita)*100). Protsentide järgi on näha, kas ja kui palju on geotekstiiliga või armeervõrguga tugevdatud lõigu keskmine FWD suurem/väiksem. 4.1.4. Põiktasasus Graafikutes on välja toodud lõigu number ning arvutatud keskmine RBS ehk põiktasasus geotekstiiliga ja geotekstiilita lõikudel. Keskmise põiktatasuse arvutamisel on lähtutud põiktasasuse mõõdistustest, mis teostati iga 10m tagant. Kasutatud kõikide mõõtmiskordade tulemusi, arvestatud on mõlemate sõiduradade paremat lõikavat roobast, vasakut lõikavat roobast ning keskmist roobast. Arvutatud nende keskmine, summeeritud ning kasutades suhet tee pikkusesse on saadud keskmine RBS ehk põiktasasus. Graafikute all on välja toodud protsentuaalne erinevus geosünteediga ja geosünteedita lõikude keskmiste vahel (Erinevus %=100-kesk RBS (geosünteediga)/ kesk RBS (geosünteedita)*100). Protsentide järgi on näha, kas ja kui palju on geotekstiiliga või armeervõrguga tugevdatud lõigu keskmine RBS suurem/väiksem. 4.1.5. Defektid Graafikutes on välja toodud defektide suhe pikkusest. Defektide mõõtmistulemused on esitatud iga 10m tagant. Erinevad defektide liigid on summeeritud ning leitud ühe mõõtmiskorra ajal tuvastatud defektiliigi keskmine. Keskmine on jagatud lõigu pikkusega 9
LÕPPARUANNE – MAANTEEDE REMONDIL GEOTEKSTIILIDE JA ARMEERVÕRKUDE KASUTAMINE ning saadud suhtarv, mis näitab defektide arvu osakaalu lõigu pikkusega võrreldes. Enne ja pärast geosünteedita lõigud on omavahel summeritud. Graafikute all on eraldi võrreldud geosünteediga ja sünteedita lõikude erinevate defektide osakaalusid. Graafiku all olevas kokkuvõttes on defektid juba teisendatud 100 m peale, mis näitab, kui suures ulatuses esineb erinevaid defekte 100 m kohta. Arvutatud on ka protsentuaalne erinevus geosünteediga ja sünteedita lõikude vahel, mis näitab seda, kas geosünteet on käitunud reaalselt kasutoovalt või halvemini. Kõikide defektiliikide kohta on need arvutatud. Lisaks on defektide punkti all eraldi välja toodud geosünteediga ja sünteedita lõikudel teostatud remontide osakaalud 100 m kohta ning arvutatud nende erinevused üksteisest. Defektide loendamisel ja kokkuvõtvate tabelite koostamisel on arvesse võetud põikpragude ja aukude arvu, kitsaste pikipragude, vuugipragude ja serva defektide puhul jooksvaid meetreid ning võrkpragude ja murenemise puhul ruutmeetreid. 4.1.6. Nimede õigsus Töö käigus selgus, et paljud Maanteeameti algandemetes (lisa 1) esitatud kasutatud geosünteetide nimetused ei vasta tegelikele toodete nimetustele. Tabelis 4.1.6. on toodud tegelikud toodete nimetused ning võrdlus nendega, mis oli algandmetes Tabel 4.1.6 Toodete nimetused [13] nimetus algandmetes tegelik nimetus Polyfelt PGM 14 + NETEX 160 NETEX 160TT Polyfelt T30 Polyfelt TS30 Secugrid 30/30 Q1 + TyparSF-49 + HaTelite C40/17 + HaTelite C HaTelite C40/17 Bitutex GLU 50/59 Bitutex Stargrid GLU 50/50 Bitutex G100/100-20 Glas Bitutex 100/100-20 Fornit 30/30 + Bonar TF Bontec NW Enkgrid MAX 30 Enkagrid MAX 30 Bontec TS 3000 - Armapal PL 50 Armapal GL 5/5 Nimetust Armapal PL 50 ei õnnestunud identifitseerida, kuna valmistaja REHAU nomenklatuuris sellist pole. Ka ei andnud tulemust täiendav otsepäring valmistajale, kes aga pakkus võimaliku variandina nimetust Armapal GL 5/5.[3] Bonar TF tähendab Bonar Technical Fabrics, mis on valmistajafirma nimi, mitte spetsiaalse geosünteedi nimetus. Koduleheküljelt geosünteete uurides jõuti järeldusele, et kõige lähedasem, mida Eestis võidi kasutada ning mille eesmärgid sobisid oli Bontec NW sarja tooted, kuid konkreetset marki tuvastada ei suudetud. [15] 10
Page 1 and 2: Maanteede remondil geotekstiilide j
Page 3 and 4: LÕPPARUANNE - MAANTEEDE REMONDIL G
Page 9: LÕPPARUANNE - MAANTEEDE REMONDIL G
Page 61 and 62:
LÕPPARUANNE - MAANTEEDE REMONDIL G
Page 63 and 64:
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
show all

tiitelleht maanteede remondi geotekstiilide ja ... - Maanteeamet

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?