tiitelleht maanteede remondi geotekstiilide ja ... - Maanteeamet

LÕPPARUANNE – MAANTEEDE REMONDIL GEOTEKSTIILIDE JA ARMEERVÕRKUDE KASUTAMINE
Kokkuvõtteks põiktatsusest:
• Keskmine põiktasasus geotekstiiliga lõikudel on 13,78% parem kui geotekstiilita
lõikudel.
0,0600
0,0500
0,0400
0,0300
0,0200
0,0100
0,0000
Suhtarv
DPP
Kokkuvõtteks defektidest:
Graafik 5.5. Polyfelt PGM 14 defektid
Suhtarv
DKP
Suhtarv
DKV
Suhtarv
DVK
Suhtarv
DAK
Suhtarv
DMR
Suhtarv
DSV
Enne 0,0011 0,0000 0,0020 0,0000 0,0000 0,0002 0,0000
Pärast 0,0000 0,0000 0,0033 0,0000 0,0019 0,0000 0,0000
Geotekstiiliga 0,0004 0,0001 0,0485 0,0001 0,0004 0,0001 0,0000
• Keskmine põikpragude arv geotekstiiliga lõikudel oli 0,04 jm 100 m kohta, kusjuures
geotekstiilita lõikudel oli see 0,06 jm 100 m kohta. Kokku on geotekstiiliga lõikudel
33,34% vähem põikpragusid.
• Keskmine kitsaste pikipragude arv geotekstiiliga lõikudel oli 0,01 jm 100 m kohta,
kusjuures geotekstiilita lõikudel neid ei esinenud.
• Keskmine kitsaste vuugipragude arv geotekstiiliga lõikudel oli 4,85 jm 100 m kohta,
kusjuures geotekstiilita lõikudel oli see 0,265 jm 100 m kohta. Kokku on geotekstiiliga
lõikudel 94,5% rohkem kitsast vuugipragu.
• Keskmine võrgu defektide arv oli geotekstiiliga lõikudel 0,01 m² 100 m kohta,
kusjuures geotekstiilita lõikudel neid ei tuvastatud.
• Keskmine aukude arv geotekstiiliga lõikudel oli 0,04 auku 100 m kohta, kusjuures
geotekstiilita lõikudel oli see 0,095 auku 100 m kohta. Kokku on geotekstiiliga
lõikudel 57,9% vähem auke.
• Keskmine murenemine oli geotekstiiliga lõikudel 0,01 m² 100 m kohta, kusjuures
samapalju oli neid ka geotekstiilita lõikudel.
• Serva defekte ei tuvastatud.
14