6 Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC « ALGUS PÖÖRDEL Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist ning summutavad sammude müdinat, sest hinged tahavad vaikust. Perel, kes ei valmistanud jõuluroogasid, polnud järgmisel <strong>aastal</strong> midagi head loota. Muistne pidulaud võib praegusajal tunduda õige kehv. Kindlasti pidi olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised olid ka pähklid, kapsas, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Jõululeib kogus enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandus hiljem edasi sööjatele. Jõululeiba ei puututud. Tihtipeale viidi jõululeib uuel <strong>aastal</strong> viljasalve ja jagati hiljem karjalaskepäeval loomadele ja inimestele. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, vaid tangust ja sibulast. Verivorst on meie maal uuem nähtus. Valge vorst on tõeline eesti rahvuslik jõuluroog, sest kusagil mujal pole see üldiselt levinud. Ohutamine ja piiramine Jõuludeks pidi koju tagasi tooma kõik laenatud asjad, jõulude ajal ei laenatud midagi ka välja. Kõik tööriistad viidi ulualla. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne, tehti mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabiti pisut hõbedavalget, raputati soola või tehti kadakasuitsu. Ohutised olid ka kõik jõuluks valmistatud ehted: krässid, tähed ja ristid, mis kogusid pühade ajal endasse kõik soovimatu. Seepärast pidi need pärast pühi ära põletama. Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisuksele, väravale ja sõidukitele valge kriidi või söega rist. Isegi kaevule, põllunurkadesse ja toidunõudele tehti riste. Aitas seegi, kui hooneid piirati – nende ümber tehti kõndides ring. Jõuluajal pidi igaüks saama niipalju süüa, kui tahtis. Jõuluöösi söödi 7, 9 või 12 korda, siis oli inimesel uuel <strong>aastal</strong> jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd olid õnnistatud ja tal polnud leivapuudust. Söögikord ei tähendanud kere arutut täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest. Kui mõni toidupala laua alla kukkus, ei tohtinud seda üles võtta. Jõuluajal ei tohtinud laua ega voodi alla valgust näidata ja sinna vaadata. Töö oli jõudeajal keelatud Koos perega tuli jõulumänge mängida ja mõistatada. Saartel olid jõulud suurim lauluaeg. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, nõnda et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati ärkvel olla. Kui muidu ei jaksanud, siis kas või vahetustega. Jõulude ajal käisid esivanemate hinged kodus, nende pärast hoiti uue aastani vaikust, toitu laual, voodid tühjad ja tubades öösel valgust. Jälgiti, et toidunõud poleks kinni kaetud. Kusagil kaeti hingedele eraldi laud, teisal pandi toit kirve peale. Pärast pererahvast käisid hinged saunas vihtlemas. Need, kes võtavad jätkata maarahva, selle maa põlisrahva, järjepidevust ja kombeid, võivad alustada sellest, et hoiavad 21.–24.detsembrini toad öösel valged, aknad kaetud ja toidu laual. ≤ EPP MARGNA pidi koju tagasi ’’Jõuludeks tooma kõik laenatud asjad, pühade ajal ei laenatud midagi ka kodunt välja. Hansaplant Jõulupüha algas siis, kui pärast koristamist õled tuppa toodi. Tänapäeval asendavad seda kena kommet õlest ehted. Näiteks põhust notsu. Jõul on heade mõtete ja uue loomise aeg. Epp Margna maal «Loomislaulu valgel». Epp Margna