Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
S UPILINNA RUUMILISE KUJUNEMISE ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD<br />
TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEKS,<br />
A LGNE NIMI „SUPILINNA TEEMAPLANEERINGU MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED“<br />
varjust, satub ta eredasse valgusesse, mis liiga teravana võib põletada tema Ikarose<br />
tiivad, mida suur meister – aeg – on talle hoolikalt valmistanud.<br />
21. sa<strong>ja</strong>ndi linnaehitusteooriad käsitlevad ühelt poolt linna valmiskirjutatud tekstina,<br />
teiselt poolt aga eeldavad selle mõistmiseks nende pidevat juurde <strong>ja</strong> ülekirjutamist.<br />
Sotsiaalse kokkuleppe näol kehtestatud tõe kriteeriumide kõrval eksisteerivad<br />
isiklikud muljed <strong>ja</strong> tähelepanekud, millele on omane olla pigem muutlikud <strong>ja</strong> muutuda<br />
seoses a<strong>ja</strong>, koha <strong>ja</strong> omaenese asetumisega ette antud raamidesse. Koha fenomen, mille<br />
teoreetilise käsitluse alguse võib seostada Christian Norberg Schultzi seisukohtadega 14 ,<br />
ei ole alati <strong>ja</strong> igakord sama, vaid sõltub nii päeva kui aastaa<strong>ja</strong>st, aga lisaks veel vaatle<strong>ja</strong><br />
enda meeleolust <strong>ja</strong> eelarvamustest, sh kultuuriteadvusest <strong>ja</strong> teadlikkusest – ühe sõnaga<br />
kõigest, millega <strong>Supilinna</strong> sisene<strong>ja</strong> siseneb tema vaimsetesse piiridesse kuuluvasse<br />
reaalusesse. Seisukoha kõrval, et mateeria kujundab vaimu, mis valitses alates 19.<br />
sa<strong>ja</strong>ndist ning mille järelvari katab modernistlike linnaehitusteooriate tulemeid, on<br />
tänases postmodernismis kerkinud esile vastupidine seisukoht – vaimu eelistest meie<br />
maailma määratlemisel <strong>ja</strong> selle kogemisel. Tõde tema absoluutses <strong>ja</strong> lõplikus vormis<br />
tabada üritava keelepruugi asemel on esiplaanil suhtelisele mõtlemisele <strong>ja</strong><br />
teaduskäsitlusele omased väljendid, täpse sõna asemel haaravad metafoorid, mida<br />
mitmete kultuuriteooriate valgusel on isegi peetud pea ainuvõimalikuks<br />
lähenemiseks 15 .<br />
Antud töö autorid on seisukohal, et <strong>Supilinna</strong> ei ole õige käsitleda hegelliku<br />
fenomenoloogia võtmes, mis määratleb idee absoluutse vaimu eneseleidmisest,<br />
linnaehitusest või muinsuskaitsest kui ülimast seadusest, mis võtab kokku nii<br />
mineviku kui määrab ära arengu tulevikuks, kus dünaamilisest saab staatiline <strong>ja</strong><br />
alateadvuslikust teadvustatud, kus iga selle kodaniku samm on ette määratud tema<br />
kultuurilise identiteedi piiridega. Alateadlikkuse usaldamine eeldab määratut<br />
enesetunnetuse võimekust, kultuuriladestusi ning vahetut kontakti nii enda sees kui<br />
enda ümbrusega. Kultuuriline identiteet hõlmab esmajärjekorras võimet kasutada<br />
hermeneutilist meetodit, st olla oma tegudes võimeline lähtuma koha kujunemisa<strong>ja</strong>st<br />
pärit korrapärast, eesmärkidest <strong>ja</strong> mõttest. Kohta käsitledes tuleb alati jääda koha<br />
paradigmasse, selle taustsüsteemi. Kui tuua elevandid portselanipoodi, lõpeb see<br />
purustustega. Kahjuks väljendub elevantlikkus paljuski arhitektuuriloomingus<br />
valitsevaks suundumuseks kujunenud lõbustuskultuuri taastootmises, mis <strong>Supilinna</strong><br />
kontekstis on suurimaid võimalikke purustusi. Tänases päevas on seetõttu reaalne<br />
va<strong>ja</strong>dus elevandid portselanipoest eemal hoida seades va<strong>ja</strong>likke piiranguid ning<br />
eritingimusi. Pikaa<strong>ja</strong>line eesmärk ei saa aga olla midagi muud, kui läbiva tunnetuse<br />
(mis ei va<strong>ja</strong> kehtestatud reegleid) tekkimine supilinlaste eneste seas.<br />
<strong>Supilinna</strong> väärtuseks on tervik, kordumatu ühendus erinevatest impulssidest <strong>ja</strong><br />
stiilidest. Vaatamata oma mitmekesisusele nii hoonestusstiilide, elustiilide kui ka<br />
sotsiaalse koosseisu poolest tuleb <strong>Supilinna</strong> asumit käsitleda tema füüsilistes piirides<br />
tervikuna. <strong>Supilinna</strong> areng on olnud justkui sammuv aeg, mis ei jäta lööke vahele, kuid<br />
ei kiirusta ka ette. Iga a<strong>ja</strong>stu, alates Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong>aegsest totaalsest purustusest on<br />
<strong>Supilinna</strong> jätnud oma jälje. <strong>Supilinna</strong> tervikuna käsitlemine ei tähenda siiski kõigi<br />
nende a<strong>ja</strong>jälgede piiritundetut <strong>ja</strong> absoluutset säilitamist, vaid väl<strong>ja</strong> tuleb otsida iva, see<br />
magus, mis oma suursuguses valitseb ka vähemate vendade üle ning <strong>ja</strong>gab neile<br />
lahkelt oma särast.<br />
14 Christian Norberg Schultz. Genius Loci, Towards a Phenomenology of Architecture. New York:<br />
Rizzoli, 1980.<br />
15 Cesare Brandi. Theory of Restoration I. Historical and Philosophical Issues in the Conservation of<br />
Cultural Heritage. L.A.: The Getty Conservation Institute, 1996; vt ka Juhan Maiste.<br />
ARTES TERRAE 2010 – 10 –
Change language