Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
S UPILINNA RUUMILISE KUJUNEMISE ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD<br />
TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEKS,<br />
A LGNE NIMI „SUPILINNA TEEMAPLANEERINGU MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED“<br />
Eelpool nimetatud ühekorruselise hoonestusega haakuvad hästi hilisemad, peamiselt<br />
kuni 1950ndate lõpuni ehitatud ühekordsed rõhtlaudise <strong>ja</strong> viilkatusega puiteramud<br />
(Pilt nr 9). Tegemist on lihtsa, põh<strong>ja</strong>maise hoonetüübiga, mis on meie kliimaga hästi<br />
kohastatud ning õigesti proportsioneeritult ilus. Tihti on väikesemahuline hoone<br />
paigutatud kas eesaia taha või krundi keskele moodustades selliselt hoonestusfooni ise<br />
esile tükkimata.<br />
Pilt nr 9. Oa 36, enne II maailmasõda, 1938. aastal ehitatud eramu, mis esindab ka peale sõda<br />
jätkunud eramuehitusstiili (Nutt 2010).<br />
Alates 1920ndate teisest poolest hakati püstitama modernistlikke, nn Tähtvere<br />
funktsionalismi stiilis kohekorruselisi, madala kelpkatusega krohvitud korterelamuid.<br />
Neid leidub nii Tähtvere, Mar<strong>ja</strong>, Lepiku, Oa kui ka Emajõe tänavas. Selle ehitusstiili<br />
kahtlemata kuulsaim esinda<strong>ja</strong> <strong>Tartu</strong>s, Arnold Matteus projekteeris <strong>Supilinna</strong>s Emajõe<br />
12 (1936) <strong>ja</strong> Mar<strong>ja</strong> 21A (1939) ning Emajõe 8 juurdeehitused (1931 <strong>ja</strong> 1933). Oma<br />
sõnumilt <strong>ja</strong> vormikeelelt eristuvad need selgelt eelnenud ehitustraditsioonist, võib isegi<br />
öelda, et vastanduvad sellele. Oma loomisperioodil käsitletigi neid uue, parema a<strong>ja</strong><br />
tunnusena. Tänapäevases kontekstis, kui väärtustatakse ka 19. sa<strong>ja</strong>ndi tööliselamuid,<br />
mõjuvad funktionalistlikud ma<strong>ja</strong>d <strong>Supilinna</strong>s äraeksinud printsessidena. Seda<br />
võimendab a<strong>ja</strong>solu, et nad ei moodusta märkimisväärset ansamblit vaid asuvad<br />
enam<strong>ja</strong>olt traditsioonilise hoonestuse vahel, ainsaks erandiks Tähtvere tn algus.<br />
Pilt nr 10. Emajõe 12, ehitatud 1936, arhitekt A. Matteus. Tegemist on nn Tähtvere funktsionalismi<br />
näitega (Nutt 2010).<br />
ARTES TERRAE 2010 – 51 –
Change language