Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
S UPILINNA RUUMILISE KUJUNEMISE ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD<br />
TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEKS,<br />
A LGNE NIMI „SUPILINNA TEEMAPLANEERINGU MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED“<br />
vastuseisu tõttu Tähtvere tänavale väl<strong>ja</strong> viimata, kuigi see oli algselt plaanis 45 . Herne tn<br />
ra<strong>ja</strong>mist alustati kaugemast otsast, sest linnapool olid takistuseks päruskrundid <strong>ja</strong><br />
hooned.<br />
1810ndateks aastateks olid nimetatud tänavad kaardile kantud, kuigi hoonestus oli<br />
veel hõredavõitu 46 . Sellega oli <strong>Supilinna</strong> tänavavõrk paika pandud. Hiljem, pärast<br />
linnapiiri nihutamist <strong>Supilinna</strong> taha ra<strong>ja</strong>ti endisele linnapiirile Piiri tänav. Allika tn on<br />
tõenäoliselt pärit 19./20. sa<strong>ja</strong>ndi vahetusest – vanimad säilinud hooned on aastast 1905<br />
(Allika 1) <strong>ja</strong> 1909 (Allika 2 <strong>ja</strong> 4). Lepiku tn ra<strong>ja</strong>s a<strong>ja</strong>vahemikus 1907-14 talupo<strong>ja</strong>st<br />
kaupmees Hendrik Leppik, kes ostis suure tüki päruskrundist nr 185, tükeldas selle<br />
elamukruntideks ning müüs need või hoonestas ise.<br />
Tänavad ra<strong>ja</strong>ti esialgu läbipääsudena, tee sillutamiseni jõuti hiljem. Sillutamata Meloni<br />
tn on näiteks kujutatud Johannes Pääsukese fotodel. Näiteks märgitakse <strong>Tartu</strong><br />
linnavalitsuse ülevaates, et 1936. aastal on makadamiga 47 sillutatud Mar<strong>ja</strong> tn varem<br />
sillutamata lõik Herne <strong>ja</strong> Oa tn vahel ning kivialusega kruusateeks on ehitatud Oa tn<br />
varem sillutamata lõik Kartuli <strong>ja</strong> Meloni tn vahel samas, kui Oa tn alguse<br />
munakivisillutist kuni Kartuli tänavani on uuesti laotud või parandatud 48 . Samal aastal<br />
ra<strong>ja</strong>ti ka kanalisatsioonitorustikku senise lahtise kraavi asemel Tähtvere, Meloni, Oa <strong>ja</strong><br />
Mar<strong>ja</strong> tänavale 49 . 1937. aastal laoti ringi või parandati Meloni tn munakivisillutist<br />
Herne <strong>ja</strong> Tähtvere vahel 50 .<br />
Käesoleva töö piiratud mahus ei ole tehtud täpsemat ülevaade tee- <strong>ja</strong> tehnovõrkude<br />
ehitusest <strong>Supilinna</strong>s. Üldiselt võib tõdeda, et kõrgelt väärtustatud teekatteks peeti<br />
sõiduteel munakivisillutist ning kõnniteel graniit- või betoonplaate. Nimetatud sillutisi<br />
ei ole kõigil <strong>Supilinna</strong> tänavatel kunagi ra<strong>ja</strong>tud, kuid neid võib siiski pidada<br />
a<strong>ja</strong>loolisteks eeskujudeks, sest need pärinevad <strong>Supilinna</strong> iseloomustava hoonestusega<br />
samast a<strong>ja</strong>järgust. Nimetatud katete ra<strong>ja</strong>mist kõigile <strong>Supilinna</strong> tänavatele takistas<br />
eelkõige ma<strong>ja</strong>nduslike võimaluste puudumine. Olulise osa tänavaruumist moodustab<br />
kõrghal<strong>ja</strong>stus, mida algselt ra<strong>ja</strong>ti tuletõkke abinõuna, kuid mis tänasel päeval<br />
moodustab ka olulise osa miljööst. Kaherealine allee on olnud Emajõe, Kartuli, Mar<strong>ja</strong>,<br />
Meloni <strong>ja</strong> Kauna tänaval ning oma iseloomult sobib see ka Piiri tänavale ning Oa tn<br />
Kartuli tänavast algavale lõigule.<br />
<strong>Supilinna</strong> tänavate valgustamiseni jõuti tõenäoliselt 20. sa<strong>ja</strong>ndil. Iseseisvusaegsed<br />
andmed mainivad, et <strong>Tartu</strong>s kasutusel on nii gaasi- kui ka elektrivalgustid. Kui<br />
1920ndate alguses olid ülekaalus gaasivalgustid (271 tk, elektrivalgusteid 80 tk), siis<br />
1930ndate lõpuks olid enamik elektrivalgusteid (553 tk, gaasivalgusteid 299 tk) 51 .<br />
Valgustite välisilmet iseloomustas kas puit- või metallposti otsas olev latern või lihtsa<br />
koonuselise kupli ning kaar<strong>ja</strong> ülevalt poolt pinnitusega lamp.<br />
Viimasel kümnendil on <strong>Supilinna</strong> tekkinud mõned uued tänavalõigud nagu Selleri<br />
Mar<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> Meloni tn vahel ning Kõrvitsa Herne <strong>ja</strong> Lepiku tn vahel. Nimetatud tänavate<br />
45 Sealsamas, lk 49.<br />
46 Vt EAA 995.1.6856.1 Geometrische Charte des ersten Stadttheils der Kaiserlichen Stadt Dorpat 1816.<br />
aastast <strong>ja</strong> EAA 2623.1.2049.44 Charte der Kaiserlischen Stadt Dorpat 1837. aastast.<br />
47 Makadam on šotlase John Loudon McAdami (1756–1836) poolt 1820. aasta paiku leiutatud teede<br />
sillutamise tehnoloogia.<br />
48 <strong>Tartu</strong> V. Ülevaade linnavalitsuse tegevusest 1936./37.a. Jooni <strong>Tartu</strong> a<strong>ja</strong>loost <strong>ja</strong> kaubandusest.<br />
Statistikat/toimetanud <strong>Tartu</strong> Linna Statistikabüroo. <strong>Tartu</strong>: Ilutrükk, 1938, lk 80.<br />
49 Sealsamas, lk 82.<br />
50 <strong>Tartu</strong> VI. Ülevaade linnavalitsuse tegevusest 1937./38.a. Jooni <strong>Tartu</strong> a<strong>ja</strong>loost <strong>ja</strong> rahvastikust.<br />
Statistikat/toimetanud <strong>Tartu</strong> Linna Statistikabüroo. <strong>Tartu</strong>: Postimees, 1939, lk 86.<br />
51 Sealsamas, lk 93.<br />
ARTES TERRAE 2010 – 16 –
Change language